Aprilli-mai MaksuMaksjas lastetoetustest

Aprilli ja maikuu MaksuMaksja kirjutab pikemalt peretoetustest. Nagu teada, on lastega seotud puhkuste ja hüvitiste süsteem seni olnud äärmiselt kirev. Riik otsustas seda virvarri nüüd pisut selgemaks teha ning EML juhatuse liige Martin Huberg annabki ülevaate, mis täpsemalt muutus, keskendudes tööandjat huvitavale osale.

EML juhatuse liige Hiie Marrandi toob lugejateni mõtlemapaneva loo, kuidas värsked vanemad jäid bürokraatia hammasrataste vahele ja pidid viimase võimalusena kohtust abi otsima. Nimelt ei olnud ei kohalik omavalitsus ega sünnitusmaja nõus lapse sündi registreerima ja talle isikukoodi väljastama, kuna laps oli sündinud kodus ja ta viidi haiglasse alles 18 tundi pärast sündi. Pole lapsel isikukoodi, pole aga vanematel ka vanemapuhkust, vanemahüvitist jne.

Lisaks tutvustab Marrandi Euroopa Komisjoni plaani hiljemalt aastaks 2030 asendada kiirmood keskkonna- ja tarbijasõbraliku moega. Strateegia lisas on aukartustäratav nimekiri meetmetest, mis plaanitakse strateegia eesmärkide saavutamiseks tarvitusele võtta. Otseselt ükski uus maks silmapiiril ei terenda, kuid peatselt saabuvad uued säästlikkust, hoolsuskohustust, taaskasutust ja kestlikkust tähtsustavad reeglid muudavad seni metsiku ja pillava tarbimise pidu pidanud kiirmoe olukorra esmalt keeruliseks ja siis õige pea võimatuks.

Eelmises MaksuMaksjas kirjutas EML juhatuse liige Lasse Lehis kolmest seaduseelnõust, mille algatas Riigikogu opositsioon ja mida valitsus ei toetanud, sest need eelnõud ei olnud kooskõlas Eesti maksupoliitika narratiiviga, mis demoniseerib maksuerisusi. Ning samal ajal ilmus nagu välk selgest taevast valitsuse enda eelnõu, mis teeb väikese kõrvalekalde eelpool mainitud paradigmast ning laiendab maksuerisusi ühele väga kitsale ja spetsiifilisele huvigrupile. Selle ajakirja jätkuloost saab lugeda, kuidas kulges eelnõude menetlemine edasi.

Selle aasta alguses andis Vabariigi Valitsus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülesande moodustada töörühm ning koostöös teiste ministeeriumitega välja töötada tervikmeetmete pakett Eesti laevanduse konkurentsivõime parendamiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna juhataja Jaak Viilipus heidab pilgu senistele takistustele ning võimalikele lahendustele.

MaksuMaksja toob lugejateni kokkuvõtte ÜRO hiljutisest lühiraportist, mis käsitleb Ukraina sõja võimalikke tagajärgi keskpikas ja pikas perspektiivis. Toidu- ja energiahinna tõusu tõttu on tekkimas suletud ringid, mis tõukavad miljonid inimesed vaesusesse ning põhjustavad sotsiaalseid ja poliitilisi rahutusi üle maailma. ÜRO eksperdid annavad riikidele ka omapoolseid soovitusi viivitamatuks tegutsemiseks, et vältida kõige hullemat.