Veebruari MaksuMaksjas koroona tööl ja kodus

Kahjuks on taas põhjust MaksuMaksjas koroonast kirjutada ning toome välja rea probleeme, mis rasket olukorda veelgi raskemaks teeb.

EML juhatuse liige Martin Huberg kirjutab, et pikaleveninud koroonakriisi käigus peaks juba ammu olema selge, mida tähendavad meie igapäevasesse suhtluskeelde kinnistunud sõnad nagu „karantiin“ ja „eneseisolatsioon“. Kuid võta näpust — üsna vähesed on kuulnud, et eneseisolatsiooni suunatud lähikontaktsed saavad võtta karantiinilehe. Sellest aga saabki alguse suurem segadus.

Samuti tõdeb Huberg, et riik mõtleb kogu aeg, kuidas kriisi ajal kulutatud summad maksumaksjatelt tagasi kasseerida. Nii ongi juba taas kord reegleid muudetud ning alates 1. jaanuarist kuni aprilli lõpuni on tööandjal kohustus maksta töötajale haigestumise või vigastuse hüvitist teise kuni viienda kalendripäeva eest 70% keskmisest töötasust.

Koroonakriisi abipakettide ajastul on väga suur tähendus omistatud avalikele maksuandmetele. EML juhatuse liige Lasse Lehis tuletab meelde, et kui omal ajal maksuandmete avalikustamine algas, kirjutas MaksuMaksjas korduvalt, kuidas maksuseaduste spetsiifikat ja avaldamise reegleid arvestades võivad need anda konkreetse maksumaksja tegevusest väga moonutatud pildi. Nüüd kriisiajal võib see moonutus veelgi süveneda. Lisaks juhib Lehis tähelepanu korruptsiooniohule haiglate riigihangete korralduses, mille läbipaistvamaks muutmist Sotsiaalministeerium mingil põhjusel ei toeta.

EML juhatuse esimees Jüri Allikalt annab põhjaliku ülevaate, milliseid kulutusi on töötajatel võimalik Soomes arvestada kaugtöö ja kodukontori kuludena ning oma maksustatavatest tuludest maha arvata. Ülevaade on koostatud mitte sellepärast, et Soomes töötavad eestlased ei oskaks piisavalt soome keelt ja vajaksid meie abi Soomes tuludeklaratsiooni täitmisel, vaid et kriipida nende inimeste südametunnistusel, kes tunnevad uhkust Eesti „lihtsa ja väheste eranditega“ maksusüsteemi üle ning on tõsimeeli arvamusel, et tööga seotud kulusid saab teha ainult tööandja. Soomes (ja mujalgi) millegipärast ollakse vastupidisel arvamusel.

EML juhatuse liige Hiie Marrandi kirjutab õpetliku loo oma kogemusest sel aastal tulude deklareerimisel ja toob välja nüansid, millele tasuks juba maksustatava aasta jooksul tähelepanu pöörata, et tulude deklareerimisel ebameeldivaid üllatusi ei tuleks.

Kuidas dešifreerida avalikke maksuandmeid?

EML

Koroonakriisi abipakettide ajastul on väga suur tähendus omistatud avalikele maksuandmetele. Kui omal ajal maksuandmete avalikustamine algas, kirjutasime me MaksuMaksjas mitu korda sellest, et maksuseaduste spetsiifikat ja avaldamise reegleid arvestades võivad need anda konkreetse maksumaksja tegevusest väga moonutatud pildi. Kriisiajal võib see moonutus veel süveneda: kui on tekkinud maksuvõlad, tasutakse ajatamisgraafikute alusel ja töötajate arv võib kiiresti muutuda. Seda kõike teab ka Maksu- ja Tolliamet, kes on oma kodulehel avaldanud lausa eraldi juhendi, kus seletatakse, kuidas nad oma nimekirju koostavad. Kui selged ja täpsed (või eksitavad ja segased) need andmed kokkuvõttes välja kukuvad, järeldage ise.

Tasutud maksud, käive ja töötajate arv

MTA juhend on kättesaadav aadressil: www.emta.ee/et/kontaktid-ja-ametist/avaandmed-maksulaekumine-statistika/tasutud-maksud-kaive-ja-tootajate-arv.

Üldine info on järgmine: 

Maksukohustuslase kvartali jooksul tasutud maksusummad, käibe kogusumma (sh pöördmaksustatavad ostud) ja töötajate arv avalikustatakse igale kvartalile järgneva kuu 10. kuupäeval. Juhul kui 10. kuupäev on nädalavahetusel või riigipühal, siis sellele eelneval tööpäeval. Alates 2017. aastast avaldatakse iga kvartali andmed eraldi (s.t kvartalite andmeid enam ei summeerita). Need andmed on Teile abiks tehingupoole tausta ja maksukäitumise analüüsiks.

Edasi järgneb tabel, kus on ära toodud maksuliigid ja maksukohustuslase tasutud maksude koondsummad. Parema ülevaate saamiseks toome tabeli sisu ära ümberjutustusena.

Esimene seletus käib selle kohta, et eraldi tulpades avaldatakse kvartalis tasutud „riiklike maksude kogusumma“ ja „tööjõumaksude“ kogusumma. Teadjad kindlasti teavad, et tihti võib tööjõumaksude summa olla suurem kui „riiklikke maksude kogusumma“. Põhjus on selles, et tööjõumaksude hulgas on töötuskindlustuse ja kogumispensioni maksed, mis ei ole definitsiooni kohaselt maksud. Samas, miks neid on vaja ühes tulbas avaldada ja teises mitte, ei oska vist küll keegi seletada. Nii lihtsalt läks. Samuti on raske anda mõistlikku põhjust sellele, miks maksutagastusi ei näidata — sest seaduses on sõna „tasutud“.

Seega, juriidiliste isikute puhul avaldatakse esimeses veerus kõik maksud, välja arvatud töötuskindlustuse ja kohustusliku kogumispensioni maksed. Teises veerus „Tööjõumaksud“ avaldatakse kinnipeetud tulumaks (muu hulgas ka dividendidelt kinni peetud 7% ja mitteresidendist juriidilisele isikule tehtud väljamaksetelt kinni peetud tulumaks), sotsiaalmaks, töötuskindlustuse ja kohustusliku kogumispensioni makse. Kusjuures erisoodustuste tulumaksu tööjõumaksude hulgas ei näidata, aga sotsiaalmaksu näidatakse. 

Huvitavaks läheb FIE puhul. Kuna FIE ettevõtlustulult tasutud tulumaksu, sotsiaalmaksu ega kogumispensionimakse summasid ei avalikustata, siis avaldatakse ainult tööandjana makstud maksud, aga lisaks ka käibemaks ja aktsiisid, kuid ei avaldata tollimaksu, maamaksu ja raskeveokimaksu (sest need ei pruugi olla seotud ettevõtlusega).

Edasi läheme juba juhendi tsiteerimisega.

Abiks andmete mõistmisel

Andmed avaldatakse järgmiste isikute kohta:

• kõik juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE), kes on kvartali jooksul tasunud riiklikke makse;
• kõik juriidilised isikud ja FIEd, kes on esitanud vähemalt ühe käibedeklaratsiooni, mille esitamise tähtpäev oli vastavas kvartalis;
• kõik juriidilised isikud ja FIEd, kes on registreerinud kvartali viimase kuupäeva seisuga töötamise registris vähemalt ühe kehtiva kandega tööd tegeva isiku (v.a kande liigid, mis on seotud juhtimis- ja kontrollorgani liikmega);
• kõik juriidilised isikud ja FIEd, kes on andmete avaldamise seisuga käibemaksukohustuslased.

Andmeid ei avaldata järgmiste isikute kohta (ehk need on eelnimetatud gruppidest välistatud):

• juriidilised isikud, kes on andmete avaldamise seisuga kustutatud;
• FIEd, kes on andmete avaldamise seisuga surnud;
• füüsilised isikud.

Kuna andmed avaldatakse enne eelmise kuu käibedeklaratsiooni esitamist, siis on käibe arvutamisel aluseks võetud sellele eelneva kolme kuu andmed (näiteks 10. aprillil avaldatakse detsembri, jaanuari ja veebruari summa).

Deklareeritud käibena avaldatakse käibedeklaratsioonide ridade 1, 2 ja 3 summa, st käibemaksuseaduse § 15 lõigetes 1–4 sätestatud määraga maksustatavate toimingute ja tehingute kogusumma. Toimingud ja tehingud hõlmavad seejuures mitte ainult maksukohustuslase enda käibeid, vaid ka neid teistelt isikutelt soetatud kaupu ja teenuseid, mida maksukohustuslane peab pöördmaksustama ja mille maksustatav väärtus seetõttu samuti kajastatakse käibedeklaratsioonis:

• teiste liikmesriikide maksukohustuslastelt ühendusesiseselt soetatud kaubad, sh kolmnurktehingus soetatud kaubad ning paigaldatavad ja kokkupandavad kaubad;
• välisriikide (nii teiste liikmesriikide kui ühenduseväliste riikide) ettevõtlusega tegelevatelt isikutelt saadud teenused;
• teistelt Eesti maksukohustuslastelt soetatud, käibemaksuseaduse § 411 lõikes 2 nimetatud kaubad.

Kui isik ei ole makse tasunud või isikule tagastatud summa ületab tasutud summat, siis kuvatakse tasutud summana 0.

Tabelites on välja väärtus „0″ (null) ja tühi üldiselt erineva tähendusega:

• arv „0″ – alusandmete (vastavad deklaratsioonid, töötamise register jne) põhjal on vastava välja väärtuseks saadud null;
• tühi – vastava välja väärtuse leidmiseks alusandmed puuduvad, nt vastavad deklaratsioonid on esitamata või neid deklaratsioone ei peagi esitama (nt need ettevõtted, kes kuuluvad käibemaksugruppi ja seetõttu esitavad koos ühise käibedeklaratsiooni).

Tähega algav kood on Maksu- ja Tolliameti poolt mitteresidendile antud kood.

FIE ettevõtlustulult tasutud tulumaksu, sotsiaalmaksu ega kogumispensionimakse summasid ei avalikustata.

Veerus „Töötajaid” avaldatakse kvartali viimasel päeval töötanud isikute arv töötamise registri andmetel andmete väljavõtmise seisuga. Hoolitsege palun, et vastavad andmed oleksid õigeaegselt sisestatud (muudetud). Kuna tööjõumaksud on kvartali jooksul kassapõhiselt tasutud summa ning töötajate arv on ühel päeval töötanute arv, siis ei ole töötajate arv ja tööjõumaksud kvartalis üks ühele võrreldavad.

Käibemaksukohustuslase esitatud käibedeklaratsioonide alusel Maksu- ja Tolliameti avaldatud käivete andmed ei ole võrreldavad maksukohustuslase majandusaasta aruande andmetega mitmel erineval põhjusel.

1. Käibedeklaratsioonis deklareeritakse ainult Eestis maksustamisele kuuluvad käibed.

Kui maksukohustuslasel tekib käibeid ka mõnes välisriigis ning ta peab need käibemaksuga maksustama vastavalt selle välisriigi käibemaksureeglitele (tõenäoliselt on tal siis ka selles välisriigis kohalik käibemaksunumber), siis sellised tehingud kajastuvad küll tema majandusaasta aruandes, kuid mitte Eestis esitatavas käibedeklaratsioonis.

2. Käibedeklaratsiooni ridadel 1 ja 2 tuleb deklareerida ka need Eestis 20% ja 9% käibemaksumääraga maksustamisele kuuluvad kaubad ja teenused, mida maksukohustuslane mitte ei ole müünud, vaid on ostnud, kuid vastavalt käibemaksuseadusele on käibemaksu arvestamise ja maksmise kohustus pandud müüja asemel ostjale. See puudutab nii välisriigi ettevõtjalt, kellel puudub Eestis käibemaksukohustuslase number, ostetud kaupu ja teenuseid kui ka kaupu, mis on ostetud teiselt Eesti käibemaksukohustuslaselt ja kuuluvad siseriiklikule pöördmaksustamisele vastavalt käibemaksuseaduse §-le 411. Maksukohustuslase majandusaasta aruandes sellised tehingud realisatsioonina ei kajastu.
3. Käibedeklaratsiooni real 3 tuleb 0%-lise käibemaksumääraga maksustatava käibena muu hulgas deklareerida ka enda kauba toimetamine ilma võõrandamistehinguta teise liikmesriiki seal toimuva ettevõtluse tarbeks. Käibemaksuseaduse tähenduses loetakse see kauba ühendusesiseseks käibeks, kuid ei ole samuti realisatsioon.
4. Käibed deklareeritakse käibedeklaratsioonis vastavalt käibe tekkimise aja reeglitele. Kauba või teenuse eest ettemaksu saamisel tekib müüjal juba laekunud summa ulatuses käive, kuigi ta ostjale kaupa lähetanud või kättesaadavaks teinud või teenust osutanud veel ei ole. Ka selles osas võivad maksukohustuslase käibedeklaratsiooni andmed erineda tema majandusaasta aruande andmetest.
5. Vastavalt maksukorralduse seadusele avaldab Maksu- ja Tolliamet oma veebilehel käibemaksukohustuslase kvartali jooksul deklareeritud käibemaksuseaduse § 15 lõigetes 1–4 sätestatud määraga maksustatavate toimingute ja tehingute käibe kogusumma summeeritult kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks.

Seega, Maksu- ja Tolliamet avaldab käibedeklaratsioonide andmed vastavalt nende esitamisele, kuid jooksval kuul esitatud käibedeklaratsioon kajastab alati eelmise kuu käivete andmeid. See tähendab, et kalendriaasta jooksul Maksu- ja Tolliameti poolt avaldatud käibedeklaratsioonide andmed kajastavad käibeid, mis tekkisid eelmise kalendriaasta 1. detsembrist kuni jooksva aasta 30. novembrini.