See ajakirjanumber käsitleb pikemalt, kuidas tehisintellekti võidukäigust ei jää puutumata ka maksuvaldkond ning õigete „näitajate“ omamine on järjest olulisem.

EML juhatuse liige Hiie Marrandi kirjutab, et töötamise register, vaatamata EML protestidele, ei ole kuhugi kadumas, vaid lausa vastupidi – sinna tuleb üha rohkem andmeid esitada. Segadust ja ebameeldivusi võivad valmistavad nii ebatäpselt esitatud kui ka aegunud andmed, eriti praeguse koroonakriisi ja ettevõtetele makstavate toetuste valguses.

EML juhatuse liige Martin Huberg räägib lähemalt maksuameti eelmisest aastast pakutavast hinnangute teenusest „klientide“ pilgu läbi ehk sellest, mida on maksumaksjate liidu liikmed juristidelt küsinud seoses MTA-lt saadud hinnanguteavituste kohta.

Lisaks aitab Huberg tõlgendada Rahandusministeeriumi seisukohta, mida EML palus seoses endise ministri Mailis Repsi tõttu tõusetunud tööandja sõiduauto isiklikes huvides kasutamise maksustamise probleemiga.

Valitsusevahetuse tagajärjel kaotas oma töö trobikond kõrgepalgalisi nõunikke, nende hulgas ka EML juhatuse liige Lasse Lehis. MaksuMaksja lugeja jaoks tähendab see, et kunagine produktiivne autor on tagasi ja hakkab vaikselt paotama saladuserüüd oma viimase kahe aaste toimetamistelt. Selles ajakirjanumbris saate lugeda Lehiselt ilukirjanduslike sugemetega kommentaare kolmel teemal: ettevõtjate kriisitoetuste arvutamine, kokkuvõte eelmise valitsuse maksuvaldkonna saavutustest ja kuidas mõjukad nõunikud takistasid korruptsiooni vastu võitlemist. Viimased kaks lugu avaldame ka EML veebilehel ning igaks juhuks hoiatame, et tegemist on satiiri valdkonda kuuluvate kirjutistega.

Estland — korruptionsfrei

Lasse Lehis

EML juhatuse liige

Valitsusevahetuse meediakajastuses kõige sagedamini esinev sõna on kahtlemata „korruptsioon“. Olgu juttu eelmisest või uuest valitsusest või mõne erakonna või ministri varasematest saavutustest. Püüan taas isikliku kogemuse kaudu kergendusohke saatel tuua lugejani ühe kaasuse, mis peaks näitama, et väikeses riigis võivad pealtnäha mõistikud reeglid mingist hetkest hakata töötama eesmärgile vastupidises suunas.

Kõikvõimsad ja mõjukad nõunikud

Uue valitsuse esimesel istungil kiideti rahuloleva mõmina saatel heaks seaduseelnõu pealkirjaga „Korruptsioonivastase seaduse muutmise seadus (GRECO soovituste täitmine ja julgeolekuasutuste juhtide huvide deklaratsioonide avalikkuse piiramine)“. Nüüdseks on eelnõu juba Riigikogu menetluses (323 SE) ja eks ta seal ka edukalt vastu võetakse.

Millest see rahuolev mõmin? Nagu uudisestki lugeda sai, hoidis eelmises valitsuses selle otsuse tegemist kinni üks erakond, täpsemalt ühe ministri nõunikud: üks nõunik, kelle kohta kirjutas Eesti Ekspress 20. jaanuaril „tema sõna luges rohkem kui mõne ministri oma“, ja teine nõunik, kes „ei trüginud esile“.

Eelnõu sisu ei ole pealkirjast väga palju pikem. Üks punkt muudab julgeolekuasutuste juhtide majanduslike huvide deklaratsioonid salajaseks ja teine punkt paneb deklaratsioonide esitamise kohustuse ministrite poliitilistele nõunikele, kellel see kohustus seni puudus.

Seletuskirjast leiame järgmised põhjendused:

Eelnõu üheks eesmärgiks on Eesti õigusesse üle võtta Eesti viienda hindamisvooru raames Euroopa Nõukogu korruptsioonivastase ühenduse GRECO antud kohustus laiendada huvide deklaratsiooni esitajate ringi. See tähendab, et huvide esitajate ringi hõlmatakse ka ministrite nn poliitilised nõunikud ehk need nõunikud, kes avaliku teenistuse seaduse § 7 lg 6 alusel täidavad peaministri, ministri jt juures abistavaid või nõustavaid ülesandeid kuni nimetatud isiku volituste lõppemiseni ning kellega sõlmitakse tähtajaline tööleping. Samas ei pea GRECO vajalikuks kehtestada deklareerimiskohustust kõikidele ministri nõunikele, vaid üksnes neile, kes on seotud sisuliste otsuste tegemisega (VII soovitus). Sisuliselt peab GRECO silmas selliseid ministri nõunikke, kellel on korruptsioonivastase seaduse mõttes ametiisikule omane ametiseisund. See tähendab, et neil on õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus teha avaliku ülesande täitmisel otsuseid või toiminguid, millega kaasnevad kellelegi kolmandale õigused või kohustused. 

Kõik on ju ilus ja hea. Mis siis mõjukatele nõunikele ei meeldinud? Mõjukad ütlesid konkreetselt, et sellistes tingimustes nemad ei oleks elu sees olnud nõus nõunikuks tulema. Tundub, et ministrihärra ei soovinud omale noortekogulasest töövarju, ei jäänudki vaesekesel muud üle, kui päevakorrapunkti nädalast nädalasse edasi veeretada.

Võib tõesti öelda, et tegemist oli nõunike isikliku probleemiga. Õigemini sai probleem alguse sellest, et meie kaasuse minister oma kogenematuses arvas, et Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 94 kirjutatud sõnad „minister juhib ministeeriumi“ tähendabki seda, mis seal kirjas on. Ja et ametinimetus „nõunik“ tähendab seda, et nõunik annab ministrile nõu. Nõu saab anda inimene, kellel on teadmised ja kogemused, paraku ka sidemed ja tutvused ehk lühidalt öeldes — korruptsioonirisk.

Kui tõesti minister tahab võtta omale nõunikuks inimese, kes on valdkonnas pädev, siis tuleb nagu iga muu tehingu tegemisel välja selgitada turusituatsioon ehk nõudmise ja pakkumise vahekord. Mida on ministril nõunikule pakkuda? Tähtajaline tööleping, mis lõpeb automaatselt ministri volituste lõppemisel (st suvalisel hetkel), tekib seotus erakonnaga ja kogu „räpase poliitikaga“, mis võib seada edaspidi kahtluse alla inimese erapooletuse spetsialistina. See võib paljudele tähendada, et tagasiteed varasemale ametikohale ei ole. Kui siia lisada veel tegevuspiirangud ja kogu maailma ees paljaks kiskumine nende õnnetute deklaratsioonide kaudu, siis tekib väga paljudel küsimus: kas ma ikka pean seda kõike taluma?

Korruptsioonivastane seadus

§ 14. Deklaratsiooni sisu

(1) Deklaratsioon peab sisaldama deklareerimise päeva seisuga andmeid deklarandi järgmise vara kohta:

1) kinnisomand ja kinnisasjale isiku kasuks kinnistusraamatusse seatud piiratud asjaõigused. Deklaratsioonis märgitakse kinnisasja asukoht, sihtotstarve ja õiguse liik;

2) riiklikusse registrisse kantud sõiduk. Deklaratsioonis märgitakse sõiduki liik, mark ja esmase registreerimise aasta;

3) väärtpaber väärtpaberituru seaduse tähenduses, välja arvatud kogumispensioni osak, osalus äriühingus, samuti osalus äriühingus, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub ametiisikuga seotud äriühingule. Deklaratsioonis märgitakse väärtpaberi kohta emitendi nimi, väärtpaberite liik ja arv, osaluse kohta äriühingu nimi ja osaluse nimiväärtus;

4) varaline nõue teise isiku vastu, välja arvatud krediidiasutus, mille väärtus ületab neljakordset kuu töötasu alammäära, mille Vabariigi Valitsus on kehtestanud töölepingu seaduse alusel, kusjuures nõuded ühe isiku vastu liidetakse. Deklaratsioonis märgitakse nõude väärtus, võlgniku nimi ja nõude alus;

5) varaline kohustus teise isiku ees, mille väärtus ületab neljakordset kuu töötasu alammäära, mille Vabariigi Valitsus on kehtestanud töölepingu seaduse alusel, kusjuures kohustused ühe isiku ees liidetakse. Deklaratsioonis märgitakse kohustuse väärtus, võlausaldaja nimi ja kohustuse alus.

(2) Deklaratsioon peab sisaldama andmeid deklaratsiooni esitamisele eelnenud kalendriaasta jooksul deklarandi saadud deklarandi ametikohustuste täitmist mõjutada võiva varalise ja muu soodustuse kohta, mille väärtus ületab eelnenud aastal kehtinud kõrgemate riigiteenijate ametipalka koefitsiendiga 1,0. Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 3 nimetatud isikult ja deklarandi töökohalt saadud soodustust ei deklareerita. Deklaratsioonis märgitakse soodustuse tegija ja selle väärtus.

(3) Deklaratsioon peab sisaldama andmeid deklarandi poolt deklaratsiooni esitamisele eelnenud kalendriaasta jooksul saadud tuludeklaratsioonis deklareeritava tulu ning samal perioodil deklarandile Eestis ja välisriigis väljamakstud dividenditulu kohta.

(4) Deklaratsioon peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid eelnenud aastal kokku vähemalt kahe kuu jooksul deklarandi valduses olnud kinnisasja ja riiklikusse registrisse kantud sõiduki kohta. Deklaratsioon ei pea sisaldama töökoha poolt deklarandi valdusesse antud kinnisasja ja riiklikusse registrisse kantud sõiduki andmeid.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 sätestatut kohaldatakse ka välisriigis asuva krediidiasutuse kontole ja äriühingu osalusele, samuti välisriigis asuvale maatükile, ehitisele ja sõidukile.

(6) Deklaratsioonis peavad sisalduma:

1) deklarandi nimi ja ametikoha andmed;

2) deklarandi isikukood ja elukoha aadress;

3) deklarandiga abielus oleva isiku ning deklarandi vanema ja alaneja sugulase ning isiku, keda seob deklarandiga ühine majapidamine, nimi ja isikukood või sünniaeg, samuti suhe deklarandiga.

(7) Deklaratsioon peab sisaldama andmeid:

1) selle kohta, millise kõrvaltegevusega on deklarant tegelenud deklaratsiooni esitamisele eelnenud kalendriaastal ja deklaratsiooni esitamise aastal väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või valitaval või nimetataval ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena, samuti muu kõrvaltegevuse kohta, kui see on seotud tulu saamisega;

2) muu asjaolu kohta, mis deklarandile teadaolevalt võib kaasa tuua ametikohustuse rikkumise, välistada deklarandi erapooletuse ja objektiivsuse või tuua kaasa korruptsiooniohu, tingimusel et nende andmete kogumine ei riku deklarandi õigusi.

(8) Ühises omandis olevad asjad, õigused ja kohustused deklareeritakse, näidates võimaluse korral ära ametiisiku osa ühisest omandist. Kui ametiisik on sõlminud abieluvaralepingu, lisatakse selle identifitseerimise andmed deklaratsioonile.

Ma püüdsin mõttes seda deklaratsioonivormi täita ning jõudsin kiiresti äratundmisele, et see maailm ei ole minusuguste jaoks mõeldud. Ma ei hakkagi rääkima puht tehnilistest probleemidest, et ridu ja lahtreid jääb puudu, või et suurte mahtude puhul võib mõni naaberkinnistule seatud kanalisatsioonitorustiku servituut või äriühingu autoliisingule antud käendus lihtsalt ära ununeda, aga minul tekiks ankeedi täitmisel ka põhimõttelisi tõlgendusprobleeme.

Esimesed punktid läksid suht ladusalt, sest Eesti maksusüsteemi eripäradest tingituna ei ole teab mis nutikas tegu omada füüsilise isikuna märkimisväärselt kinnisvara või väärtpabereid. Isegi osalusi äriühingutes ei ole mul üle mõistuse palju, sest staažika ametnikuna olen harjunud toimetama mittetulundusühingutes. Erinevalt kaasnõunikust, kellele visati viimasel vabaduses oldud päeval ühe sihtasutuse nõukokku määramiseks vajaliku ankeedi täitmiseks ette nimekiri 248 juriidilisest isikust, mis kunagi on miskit pidi selle nõunikuga seotud olnud. Kuna nõunikuproua ei jätnud oma emotsiooni enda teada, vaid tegi kaasnõunikule energilise telefonikõne, siis on meil varsti võimalus Eesti Ekspressi veergudel nautida eesti kõnekeele rikkust.

Kõrvaltegevuste teatisi (töölepingud, käsunduslepingud, FIE, juhatused-nõukogud) esitasin ma Rahandusministeeriumis ainult 13 tükki, aga seda ka ainult tänu sellele, et (taas teadagi milliseid eripärasid arvestades) ei kasseeri ma üldjuhul honorare ja loengutasusid füüsilise isikuna. Praegu seda artiklit kirjutades meenus mulle, et jätsin kirja panemata põhiseaduse kommenteeritud väljaande uue trüki autoritasuna saadud 300 eurot. Palun kergemat karistust.

Kui jõudsin jaotisteni „deklarandi ametikohustuste täitmist mõjutada võiv varaline ja muu soodustus“ ja „muu asjaolu, mis deklarandile teadaolevalt võib kaasa tuua ametikohustuse rikkumise, välistada deklarandi erapooletuse ja objektiivsuse või tuua kaasa korruptsiooniohu“, siis jooksis mul küll juhe kokku. Kas ma peaksin kirjutama, et ühes vähestest jõululaupäeval avatud olnud toitlustusasutuses anti mulle teine õlu maja kulul? Kas oleksin pidanud ettekandjalt küsima kinnitust, et tasuta joogiring tehti kõigile külalistele? Äkki oli see kuidagi seotud alkoholiaktsiisi langetusega? Kahtlustan, et see kõrtsipidaja oli kevadel saanud töötukassa palgatoetust ja hauganud mingi suutäie EAS meetmetest, mine tea, äkki isegi Kredexist laenu saanud. Muidu ta ju jõuludeni vastu poleks pidanud…

Kas asjaolu, et olen MaksuMaksjas kirjutanud inetusi mõne endise rahandusministri aadressil, mõjutas minu nõuandeid sellele ministrile, kelle nõunik mina olin? Aus vastus oleks „jah“, aga kuidas seda deklaratsiooni kirja panna?

Nõunik tööl, kodus ja puhkehetkel

Ma ei ole küll väga originaalne, kui jätkan artiklit lausega „Kuid see ei ole veel kõik“. Aga nii on. Järgmine suurteos, mida korruptsioonilembesed nõunikud küünte ja hammastega kinni hoidsid, oli dokument pealkirjaga „Korruptsioonivastane tegevuskava 2021–2025“. Huvilised saavad selle dokumendiga tutvuda eelnõude infosüsteemis (toimiku nr 20-1545) ja kodulehel korruptsioon.ee (jah, on selline lehekülg!).

Ka selles materjalis on nõunikke hea sõnaga meeles peetud. Tsiteerin: Puuduvad ka üldisemad kõrgemate ametiisikute (ministrite ja poliitnõunike) huvide konflikti juhised. Huvide konflikti vältimise juhis oleks eetikapõhimõtete kogum ministritele ja nende nõunikele, mis aitab korruptsiooni vältida. Tegemist oleks läbipaistvuse kultuuri kujundavate juhistega, mille rikkumise eest ei ole sanktsioone ette nähtud, küll aga eeldatakse ametiisikute teadlikkust nendest ja tegevuse vastavust põhimõtetele, ning mille kehtestamist eeldab Eestilt ka GRECO.

GRECO hinnangul on seni korruptsiooni ennetuses ja teadlikkuse tõstmisel kõrged ametiisikud (eelkõige ministrid ja poliitnõunikud) saanud teiste avaliku sektori töötajatega võrreldes ebavõrdselt vähe tähelepanu — neile pole spetsiaalseid huvide konflikti ennetamist puudutavaid käitumisjuhiseid (koodeksit), nad ei ole saanud ka spetsiaalset nõustamist ega koolitust (vt ka p 14), samas on nende otsustel väga suur mõju ning eeskuju roll ülioluline. Kuigi valdkondlikke korruptsiooniriske teatud regulaarsusega Eestis hinnatakse, ei sisalda need kõrgete ametiisikute korruptsiooniriske, millest tuleneb vajadus selliseid riske süsteemselt hinnata, hõlmates ka kõrged ametiisikud. Riigikontroll soovitas justiits- ja riigihalduse ministril selgitada asutustele korruptsiooniriskide hindamise vajadust ning pakkuda välja selleks sobiv praktika. 

„Sobiv praktika“ on tegevuskava kohaselt järgmine: Luuakse ja rakendatakse huvide konflikti vältimise juhised ministritele ja nende nõunikele. Vastutaja Justiitsministeerium, eelarve 0. Luuakse ja rakendatakse lobistidega suhtlemise hea tava (eetikanormistik) ametiisikutele. Vastutaja Justiitsministeerium, eelarve 0.

Hinna ja kvaliteedi suhte osas pole põhjust nuriseda, sest need „nulleelarvega“ juhendid on juba ammu valmis kirjutatud ja valitsusele heakskiitmiseks saadetud (pole vist raske mõistatada, mille või kelle taha see materjal seisma jäi).

Niisiis, teie ees on kaks lõiku dokumendi kavandist pealkirjaga „Lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele“:

Lobist (sh huvikaitsja) on füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb huvide eest seismisega, olgu tegemist era-, avalike või mõne ühiskonnagrupi huvidega, tasu eest või tasuta. Näiteks loetakse lobistiks:

• ïadvokaadid, konsultandid, avalikkussuhete spetsialistid jne,
• ïkaubandus- ja tööstuskojad,
• ïeriala- ja ettevõtete liidud,
• ïametiühingud,
• ïvabaühendused,
• ïteised avalikku elu mõjutavaid huvisid esindavad organisatsioonid, ühendused ja isikud.

Ametiisik teavitab avalikkust mitte harvemini kui kord kvartalis asutuse veebilehel kohtumisest või suhtlemisest huvirühmade ja lobistidega.

Avaldada tuleb järgmine teave:

• ïkohtumise või suhtlemise teema,
• ïkohtumise või suhtlemise viis (elektrooniline, koosolek, konsultatsioon, töörühm, erakohtumine vms),
• ïlobisti või tema esindatava nimi ja organisatsioon,
• ïkohtumise kuupäev,
• ïlobisti kontaktandmed (nimi, e-posti aadress või telefoninumber).

Ametiisik ei pea teavitama osalemisest avalikel üritustel, kuna info on juba avalikkusele kättesaadav.

Avalikustamata tuleb jätta teave, mille avalikustamine on seadusega keelatud, sealhulgas teave, mis kahjustaks riigi välissuhtlemist või ohustaks riigi julgeolekut.

Kui eespool jutuks olnud deklaratsioonide kohta saaks veel öelda, et kuidagi kannataks ära, siis selle eeskirja kohta pidin ma ministrile ütlema konkreetselt — kui see juhend tuleb, siis mina lähen. Muud võimalust ole. Sest selle juhendi määratluste kohaselt suhtlen ma iga päev hommikust õhtuni ainult lobistidega, kelleks on eelkõige maksumaksjate liidu töötajad ja meiega ühiseid ruume jagava advokaadibüroo advokaadid. Vahest sekka ehk satub mõni „tavaline inimene“ ka.

Kujutage ette, kui põnev oleks Rahandusministeeriumi kodulehelt lugeda, et saatsin EML raamatupidajale maksmiseks arve, saatsin sekretärile paljundamiseks koolituse slaidid, vaatasin üle juristi vastuse liikme maksuküsimusele, või astusin koduteel läbi EML kontorist ja lobisesin advokaatidega. Nädalavahetusel käisin külas EML töötaja sugulasel, siis käisin koos ühe advokaadiga suusatamas, koos teise advokaadiga jõusaalis ja kolmandaga veekeskuses.

Õnneks on see probleem nüüd minu jaoks lõplikult lahendatud. Ei teagi, keda tänama peaks. Aga kui MaksuMaksja lugejale tundub endiselt arusaamatu, mis nõu saavad küll uue valitsuse ministritele anda 23-aastane Kristi, 24-aastane Sten, 25-aastane Marta-Magdaleena ja 26-aastane Risto, siis palun lugege kogu artikkel uuesti algusest peale läbi.

Porto Franco kinnisvaraarendusega seotud inimesed peeti kinni kahtlustatuna korruptsioonikuritegudes

Kaitsepolitseiameti pressiteade 

12.01.2021

Täna pidasid Kaitsepolitseiameti töötajad Porto Franco kinnisvaraarendusega seotud võimalikes korruptsioonikuritegudes kahtlustatavatena teiste seas kinni Hillar Tederi ja rahandusministri nõuniku Kersti Krachti ning kahtlustus esitati Eesti Keskerakonna peasekretärile Mihhail Korbile.

Hillar Tederit ja Mihhail Korbi kahtlustustakse mõjuvõimuga kauplemises. Kahtlustuse järgi lepiti kokku, et Hillar Teder annetab Eesti Keskerakonnale enne kohalike omavalitsuse valimisi kokku kuni miljon eurot. Vastutasuks pidi Mihhail Korb korraldama Porto Franco arenduse kasuks õiguse rajada parkla väljasõidutee Tallinna linna maadele. Kahtlustuse mõjuvõimuga kauplemises on juriidilise isikuna saanud ka Keskerakond.

Hillar Teder on kahtlustuse järgi leppinud kokku altkäemaksu andmise Kersti Krachtile selle eest, et viimane kasutab ära oma positsiooni ministri nõunikuna, et kindlustada Porto Francole soodsad otsused Kredexi kriisiabimeetmete kasutamisel. Altkäemaksu üleandmine jäi toimumata, kuna Tederi ja Krachti pidasid Kaitsepolitseiameti töötajad kinni. 

Samuti kahtlustatakse Hillar Tederit ja Kersti Krachti rahapesu kokkuleppes, et varjata Tederilt Krachtile altkäemaksu andmist.

Lisaks on esitatud mitmete kuritegude toimepanemise kahtlustused veel kahele ettevõtjale.

Hetkel viiakse läbi menetlustoiminguid mitmes kahtlustuse saanutega seotud asukohas.

Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern selgitas, et kui prokuratuurile saab teatavaks info, mis viitab sellele, et endale soodsaid otsuseid võib olla võimalik poliitikaga seotud inimestelt osta, on kohustus info kontrollimiseks alustada kriminaalmenetlust. „Möödunud aasta jaanuari keskpaigast kuni praeguseni kogutud tõendid viitavadki erinevatele kuritegudele, mille alusel alustati täna kuriteokahtlusega inimeste suhtes avalike menetlustoimingute läbiviimist. 

„Ausat konkurentsi kahjustavad tegevused avaldavad alati laiemat mõju tervele ühiskonnale ning ühest tehingust saab alguse lumepalliefekt, mis mõjub laastavalt nii majanduskeskkonnale kui ka kohalike omavalitsuste otsuste usaldusväärsusele,“ lisas riigiprokurör.

Kaitsepolitsei büroojuht Harrys Puusepa sõnul on seadusandja pannud kõrgete ametiisikutega seotud korruptsiooni uurimise kaitsepolitsei kohustuseks, et ennetada ja tõkestada võimalikku ohtu riigi julgeolekule.

Kriminaalmenetlust viib läbi Kaitsepolitseiamet ja juhib Riigiprokuratuur.

Väljavõte Vabariigi Valitsuse pressikonverentsist 

14.01.2021

Juhataja

Aitäh! Rahandusminister Martin Helme, palun!

Martin Helme

(Alustab rääkimist, kuid ei lülita mikrofoni sisse.) Liiga ägedalt lähen kohe käima, jah.

Ma tahaksin ka alustada sellest, et tänan koostöö eest Isamaad ja Keskerakonda. Ma arvan, et meil on isiklikul tasandil olnud väga head suhted. Ja arvan, et oleme väga palju ära teinud. Olen vankumatult veendunud, et Eestil on olnud parim valitsus viimase 30 aasta jooksul. Ja küllap tuleb tagasi ka mingil hetkel jälle väga hea valitsus.

Tegin väikese ülevaate sellest, mis siin siis ligi kahe aasta jooksul on tehtud just minu valdkonnas, ja hakkan nüüd teid sellega tüütama. Ainuüksi esimese kahe kuu jooksul tegime me ära maksualandused. Arvan, et kui me räägime selle valitsuse majandus- või maksupoliitikast, siis on see esimene valitsus Eestis üle pikkade-pikkade aastate, mis on tegelenud maksude alandamisega, mitte tõstmisega.

Alandasime kohe alguses alkoholiaktsiisi ning aasta hiljem või nüüd 2020. aastal ka diislit, gaasi ja elektrit. Kõik me teame, et Eesti on üks Euroopa kõige suurema hinnalangusega riike ja sellel on väga suur seos meie maksupoliitikaga.

Ja kriisi ajal tegime veel eraldi maksusoodustusi, peatasime sotsiaalmaksu kuumäära ajutiselt, tegime FIEdele avansilise makse tagastamise kvartali eest. Maksuvõla ajatamise tegime nullintressiga kuni 2021. aasta lõpuni, maksuvõla intressi vähendasime poole võrra ja siis peatasime ka maksuintressi arvestuse avaldamise selleks kriisiajaks.

Erimärgistatud diislikütusele tegime kaevandustesse võimaluse seda kasutada. E-väljaannetele tegime madalama käibemaksumäära 20% pealt 9% peale. Muutsime tulumaksuseadust, et sünnituslehtede väljamaksed oleksid õiglasemad ja emadele soodsamad. Muutsime tulumaksuseadust, et väikemetsa omanikud ja väikepõllumehed saaksid maksusoodustust 20 000 eurot aastas. Tegime väikeõlletootjatele maksusoodustuse, et aidata kohalikku ettevõtlust.

Kõikide nende maksualanduste ja -soodustuste tulemusel vähenes oluliselt ka piirikaubandus, ehkki selle kohta rääkisid kõik meile, et see ei ole võimalik.

Üks otsuseid, mille üle olen eriti uhke ja mis minu meelest on pika vaatega ja väga kasulik otsus Eestile, oli uue õlitehase rajamine Ida-Virumaale. Kui vaatame numbreid, siis eelmise aasta teises pooles Eesti eksporti vedas just nimelt õlieksport. Ja sellest tingituna, kuna see on suur-suur tükk Eesti majandusest, siis see Eesti majanduskasvu vedas. See oli õige otsus.

Suur asi, mille see valitsus ära tegi ja kus mul oli, ma ütleksin, kandev või keskne roll, oli II samba reform. Kogu pensionireformi eelnõu töötati välja Rahandusministeeriumis ja käisin seda ka ju Riigikohtus kaitsmas.

Pean veel ütlema, et üks väga oluline asi, mis alati silma ei jää, aga mis on minu meelest meile ka pikas plaanis strateegiliselt oluline, oli see, et nii valitsuses kui ka ECOFINi koosolekutel hoidsin väga ranget joont, et maksusuveräänsus jääks liikmesriikidele ja mingeid uusi üleeuroopalisi makse ei tuleks. Ja see on siiani õnnestunud.

Tegime karmimaks maksureegleid välistööjõule, et parandada maksulaekumist ja takistada tööjõu dumpingut Eestis või odavtööjõu dumpingut. Asi, mida avalikkus jälle väga ei märka, on see, et me reformisime audiitortegevust.

Olen kahe aasta jooksul teinud kolm eelarvet. Esimene eelarve, mille tegime, oli see, kui me alustasime. Vaevalt-vaevalt olime valitsusse saanud ja hakkasime kohe eelarvekärpeid tegema. Julgen väita, et annan üle Eesti riigi rahanduse väga heas seisus sellele, kes iganes tuleb siia rahandusministriks. Kusjuures arvan, et järgmise eelarve tegemise ajal on… no ühesõnaga, seda kergem teha. Olen selles veendunud. Mul on kahju, et ma ei saa selles osaleda.

Rikastasime riigi finantsinstrumente. Tegime eurobond’e ja treasury bill’e, millega me riigi rahanduse ja riigikassa rahastamise võimalusi suurendasime ning viisime sellega edasi ka Eesti finantsturgude arengut. Peatasime ebaseaduslikud hasartmängumaksu seaduse väljamaksed. See on ka üks väga suur saavutus meil. Tõsi küll, see läks pärast teisest august edasi. Karmistasime finantsvaldkonna rikkumiste trahve 10 miljoni euroni, sinnamaani olid nad seal mõnekümne, 30 000 euro peal.

Mõned väiksed asjad ütlen veel ära, et siin ikkagi kokkuvõtet teha. Alustasime PPP ehk riigi ja erasektori koostöö elluviimise projektidega ja see liigub edasi. Tallinna-Pärnu-Ikla maantee Libatse-Nurme lõigu suhtes hanked juba käivad. Käivitasime Saaremaa silla ehituse planeerimise.

Muidugi, üks suuremaid töölõike minu valdkonnas on olnud võitlus rahapesuga. Selles valdkonnas on olnud väga mitu asja. 2019. aastal muutsime rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust, et tegeleda virtuaalvääringute valdkonda koondunud riskide maandamisega. Tegime siin täiendavad nõuded ja kohustused ja riigilõivud, et seda asja paremini kontrolli alla võtta. Ja see on muide ka õnnestunud, see olukord on liikunud seal oluliselt paremuse poole.

2020. aastal jõustasime rahapesu tõkestamise uue seadustepaketi, mis tõhustab siseriiklikku süsteemi veelgi. Selle hulgas tuli Rahapesu Andmebüroo alates selle aasta 1. jaanuarist Rahandusministeeriumi alluvusse iseseisva asutusena ja sai oluliselt juurde ressurssi. Muidugi käivitasime siis ka ettevalmistused Moneyvali ehk rahapesu hindamisvooruks Eestis, mis hakkab järgmisel aastal.

Välismaal tehtavate trahvide Eestisse toomiseks tegime samuti mitu olulist sammu. Võin kindlalt väita, tegin just hiljuti kokkuvõtet sellest, kuhu on jõudnud meie õigusabileping ameeriklastega, ja tean, et see liigub hästi. Ma ütlen, et seal on vilepuhujaid päris hästi saadud kätte ja see info on päris korralikult liikunud ameeriklastele.

No siis üks asi võib-olla veel, mis ei puuduta küll otseselt Rahandusministeeriumi valdkonda, aga mida võtsin siis enda peale erakonna valitsusdelegatsiooni juhina. Nimelt, viisin kõikvõimalikesse arengukavadesse sisse meie erakonna põhimõtted. Need arengukavad olid järgmised: keele arengukava, haridusvaldkonna arengukava, teadus-arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava, keskkonnavaldkonna arengukava, siseturvalisuse arengukava, noortevaldkonna arengukava ning rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava. Niivõrd, kuivõrd see on koalitsiooni kompromisside töös võimalik, on seal esindatud meie erakonna vaade.

Üks väike, aga oluline asi: viisime riigikassa arveldused ka kodumaise kapitaliga pankadesse. Ja sellest on minu meelest olnud kasu.

Noh, jääb ka asju pooleli. Eelarverevisjon jääb pooleli. Seesama rahapesuvastane töö — loodan, et kõigil on meeles, kui suured rahatrahvid ja rahalaevad Eestisse jõuavad ning kes selle käima pani. PPP asjad jäävad pooleli, aga näiteks ka planeerimisseaduse muutmine, millega oleme siin tegelenud viimastel aegadel, jääb pooleli.

Need on asjad, millega, ma arvan, et kui meil siin on olnud selline toon õhus, et EKRE valitsuses tegeleb põhiliselt lärmiga, siis praktikas võin küll öelda, et nii see ei ole. Ja see oli ainult ühe ministri valdkond, aga meil on ju viis ministrit ja teistel on täpselt samamoodi palju ette kanda. Arvan, et seda kaht aastat, mis me valitsuses oleme olnud, oleme erakonnana väga-väga tõhusalt kasutanud.

Ja tahaks veel üht asja öelda, eelkõige Keskerakonnale, aga Isamaale ka muidugi: nii head partnerit kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond te jääte taga nutma. Kõik kokkulepped alati peavad. Ei mingit lekitamist kellegi kahjustamiseks, ei mingisugust ussitamist kuskil nurga taga, ei mingisugust üle meedia kritiseerimist. Kui on maailmavaatelised vaidlused, siis me neid vaidleme, vaidleme selgeks ja lepime kokku ning kokkulepped peavad. Te hakkate seda taga igatsema. Aitäh!

Kommentaar

Pingeline olukord kinnisvaraturul

Lasse Lehis

EML juhatuse liige

Ma ei hakka pikalt ümber jutustama ega andma hinnanguid nendele uudistele, mis puudutavad 12. jaanuaril toimunud vahistamisi ja kõike sellele järgnevat (eriti spekulatsioone nende sündmuste omavaheliste seoste osas), vaid püüan keskenduda ühele väga praktilisele küsimusele ning kaasuse lahendamise vormis pakkuda veidi ainet mõtisklemiseks igihaljal teemal „Kas me sellist Eestit tahtsimegi?“

Oleme saanud lehtedest lugeda, et rahandusministri nõunik Kersti Kracht on nii mõjukas, et teda peab kinnimajas hoidma ka pärast kogu valitsuse ja nõunike ametist lahkumist. Sest muidu ta kasutab oma mõju selleks, et müüa maha Kloogarannas asuv maja ja maksta ära võlad. Kogu Eesti teab, et Kracht on kaelani võlgades, elab peost suhu ega suuda seaduslikul viisil oma võlgu mitte kunagi ära maksta. Tundub, et võlgade maksmisega võib tõesti raskeks minna. Sest kui me tahame vältida korruptsioonikahtlust ja hoida Eesti mainet puhtana, peame me leidma Krachti majale ostja nende inimeste hulgast, kes ei ole saanud kasu viimase 21 kuu jooksul ametis olnud valitsuse otsustest. Vaatame siis lähemalt, kallis lugeja, kui lihtne see ülesanne on.

Alustame alkoholiaktsiisi langetusest. Sellega saame kriipsu peale suuremale osale Eesti elanikest, sest uuringute kohaselt on Eestis täiskarsklasi 7,4% täiskasvanud meestest ja 13,6% naistest. Kui me aga võtame arvesse Läti-suunalise piirikaubanduse vähenemisest ja Soome-suunalise kaubanduse taastamisest tekkinud positiivset mõju Eesti kaubandusele, toitlustusele, turismile, laevandusele jne, siis ei ole pääsu neilgi. Kindluse mõttes tõmbame nimekirjast maha ka kõik soomlased, sest arvestades seda, kui suuri alkoholikoguseid siit kaasa viiakse, on ülimalt tõenäoline, et nende jookide ärajoomiseks tuleb kaasata ka kõik need soomlased, kes pole Eestis käinud.

Edasi tuleb diislikütuse, maagaasi ja elektriaktsiisi langetus. Ühe tõmbega oleme nimekirjast maha saanud ka suurema osa lastest, vanuritest, haigetest ja vigastest. Kui neil ka endal autot ei ole, siis diisliaktsiisi langetus vähendas transpordikulusid ja maagaasi odavnemine oli kasuks paljudele tööstusettevõtetele, rääkimata toasooja hinna alanemisest. Ja need vähesed metsatalud, kus tõesti ei ole elektriühendust, kasutavad ilmselt diiselgeneraatorit.

Kui tuua piirkondlik mõõde, siis ma välistaks terve Ida-Virumaa. Esiteks juba sellepärast, et 2019. aasta Riigikogu valimistel Kracht kandideeris seal. Aga meenutaks veel Narva elektrijaama reservis hoidmist, õlitehase rajamist, erimärgistatud kütuse kasutamise kaevandustes ja keskkonnatasude langetusi, mis jätsid paljudele kaevuritele ja energeetikutele alles töökohad.

Kui vaadata 2020. aasta kevadisi koroonakriisi meetmeid, siis tuleb tõdeda, et enamik Eesti ettevõtjaid peavad samuti Krachti majast suure ringiga mööda käima. Olgu nad suured või väikesed, linnas või maal. Töötukassa palgatoetus, Kredexi laenud ja käendused, MES, EAS. Ega need pankadepoolsed maksepuhkusedki tulnud ilma nõunik Krachti mõjutamiseta.

Kõik FIE-d, kelle eest tasuti ühe kvartali eest avansiline sotsiaalmaks. Kõik, kes ajatasid maksuvõla nullintressiga. Kõik, kes maksuvõlga ei ajatanud ja maksavad tavapärasest poole väiksemat intressi. Digiväljaannete kirjastajad. E-sigarettide müüjad. Väikemetsaomanikud, väiketalunikud, väikeõllepruulijad.

Ühe suure saavutusena päästeti eelmisel kevadel kodumaine reisilaevandus — Kredexi laenu ja maksusoodustuste tulemusena laevad mitte ainult ei sõida, vaid sõidavad Eesti lipu all. Kasusaajaid võime lugeda kümnetes tuhandetes.

Viimane õlekõrs paistab olevat lapsed ja pensionärid. Laste osas on ette näidata sünnituslehti puudutav tulumaksuseaduse muudatus ja täiendav tulumaksutagastus alates kolmandast lapsest. Pensionäridega on jutt lühike — kui 8-eurone tasuta juukselõikus on piisav selleks, et Tartu abilinnapea kohtu alla anda, siis 7-eurone pensionitõus välistab igal juhul kõik pensionärid Krachti maja ostjate hulgast — sealhulgas loomulikult ka Kersti Krachti enda. 

Viimase „reha“ tõmbab II pensionisamba reform. Sellest saavad potentsiaalselt kasu kõik, kes on sambaga liitunud (neil on võimalik sambast lahkuda), ning kõik, kes ei ole sambaga liitunud (nemad saavad nüüd selleks võimaluse). Sellega olen ka mina nimekirjast maha tõmmatud. 

Kas tõesti jääbki maja müümata? Mõtleme korraks. Kust otsitakse abi, kui Eestist ei leita inimest põllule, lauta või ehitusplatsile? Õige, siis tuleb tuua ukrainlased. Nemad pole ju tõesti „kaabude“ valitusest midagi võitnud. Nii et pole midagi parata, Kersti Krachti maja ostab ära Ukraina ärimees. Mida oligi tarvis tõestada.