Justiitsministeeriumi eestveetava Eesti ühinguõiguse revisjoni käigus on taas kerkinud idee lasta ettevõtete väikeomanikel nõuda suuromanikelt ettevõttest dividendide maksmist. Seda toetavad juristid ja majandusministeerium ning selle vastu seisavad ettevõtlusorganisatsioonid.

Justiitsministeeriumi teatel ei ole veel midagi otsustatud.

Eesti ühinguõiguse revisjoni töörühm andis mullu oktoobris Justiitsministeeriumile üle mahuka ettepanekute paketi ja väikeaktsionäridega seonduv on seal vaid üks väike osa. Erinevatel revisjoni kaasatud organisatsioonidel paluti muude asjade hulgas anda möödunud aasta novembriks oma hinnang kahele võimalikule variandile väikeaktsionäride sunddividendi nõude kehtestamiseks.

Revisjoni töörühma pakutud sunddividendide alternatiivide järgi võiksid omanikud, kellele kuulub vähemalt 10% ettevõttest, nõuda, et dividendidena makstaks välja vähemalt pool viimase majandusaasta kasumist, millest on lahutatud mõned loetud kulud. Alternatiivina võiks 10% omanikud nõuda kasumijaotamise tühiseks tunnistamist, kui ei maksta dividende välja piisavas mahus.

Eesti advokatuur toetab sunddividendide ettepanekuid ja tegi ettepaneku need kombineerida. Advokatuuri hinnangul võiks vähemalt 10% omanik nõuda vähemalt poole kasumist dividendina välja maksmist. Arvamuse on allkirjastanud neli vandeadvokaati, kellest kaks — Karin Madisson ja Piret Jesse — veel 2018. aastal sunddividende ei toetanud.

Nimelt andis toona sotsiaaldemokraat Liisa Oviir esmakordselt Riigikogu menetlusse sunddividendide nõude kehtestava eelnõu. Oviiri eelnõu autorlus ei olnud selge. Varasemalt tundmatu MTÜ Eesti Väikeaktsionäride Liit väitis, et kirjutas eelnõu, sama väitis ka Oviir, öeldes, et tegi seda konsulteerides Karin Madissoniga. Postimees kirjutas 2018. aastal, et Oviiri eelnõu taga on tema parteikaaslase Anastassia Kovalenko isa Valeri Kovalenko huvid, kes on BLRT väikeaktsionärina sõdinud aastaid ettevõtte suuromanikega, muu hulgas ka dividendide pärast. Oviiri esitatud eelnõu igal juhul seaduseks ei saanud.

Seekord toetab dividendide nõudmise äriseadustikku sisse kirjutamist ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. „Tervitame, et eelnõuga on ette nähtud vähemusosanikele õigus dividendide nõudmisele,” seisab majandusministeeriumi siseturu asekantsleri majandusarengu asekantsleri ülesannetes Kristi Talvingu allkirja kandvas pöördumises Justiitsministeeriumile.

Sunddividendide vastu on ettevõtlusorganisatsioonid ning kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) ei toeta pakutud alternatiividest kumbagi ja märgib, et muudatuse vastuvõtmisel võib väheneda ettevõtjate soov kaasata töötajaid ettevõtete omanikeringi. Pankrotihaldurid näevad probleemi selles, et sunddividendid võivad muuta pankrotiprotsessid liialt keerukaks.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on vastu igasugusele sunddividendide nõudele. „Dividendide maksmine peab jääma enamushäältega tehtavaks otsuseks ning seadus ei peaks siin erandeid ette nägema. Vähemusosanik saab oma huvide kaitseks sõlmida osanike lepingu, kus saab reguleerida ka kasumi väljamaksmist,” märkis koja peadirektor Mait Palts arvamuses.

„Enamikus osaühingutes ei ole ületamatuid omanikevahelisi erimeelsusi ning enamik ei kasuta vähemuse väljakurnamiseks dividendide mittemaksmise taktikat. Selline praktika on pigem erandlik. Muudatuse jõustumisel näeme aga ohtu, et paljud vähemusosanikud hakkavad uut sätet kasutama, et igal aastal nõuda dividendide väljamaksmist, sõltumata osaühingu tulevikuplaanidest ja rahavoogudest. Muudatus suurendab ilmselt riigieelarve tulusid, kuid on kaheldav, kas muudatusel on positiivne mõju ettevõtluskeskkonnale,” lisas Palts.

Tööandjate kKeskliit ei olnud kaasatud ühinguõiguse revisjoni komisjoni, kuid edastas sellest sõltumata oma hinnangud. Liit on andnud pika ja põhjaliku omapoolse argumenteeritud kriitika dividendide maksmise kohustuse loomisele. Liidu hinnangul on ekspertide töörühm püüdnud pakkuda teoreetiliste üksikjuhtude lahendamiseks küll õiguslikke alternatiive, kuid ei ole arvestanud üldise äriloogika ja pakutud alternatiivide rakendamise majanduslike tagajärgedega.

Keskliit märgib muu hulgas, et sunddividende kehtestades muudaks riik sisuliselt kõigi Eesti ettevõtete loomisel tehtud kokkuleppeid. Nimelt, kui investeeringut tehes oli vaikides kõigile ette nähtav, et dividendide maksmine on enamuse otsus, aga ei olnud mitte kellelegi ette nähtav, et dividendide maksmata jätmine saab olema 10% omanike otsus.

„Osanikud/ aktsionärid ja osaühingud/aktsiaseltsid, kes on lähtunud investeeringu tegemisel ja kaasamisel kehtivatest seadustest ningja sõlmitud kokkulepetest, saaksid sunddividendidest kahju. Riik ei peaks tekitama olukorda, kus investeeringu tegemisest loobuda saanud või investeeringu tegemise tingimustes kokku leppida saanud vähemusosanike/-aktsionäride huve kaitstakse nende enamusosanike/-aktsionäride arvelt, kes uskusid investeeringu tegemisel seaduste ja kokkulepete kehtivusse,” seisis tööandjate keskliidu juhi Arto Aasa pöördumises.

Justiitsministeeriumi teatel ei ole veel otsustatud, mida sunddividendidega ette peaks võtma. „Tegemist on akadeemilise töörühma ettepanekutega, mitte veel ministeeriumi ametliku eelnõuga. Kuna ministeeriumi lähteülesandes oli ka väikeosanike küsimus, siis pakkus töörühm välja erinevaid lahendusi, mida mujal maailmas on rakendatud,” ütles Justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik.

„Me ei ole veel otsustanud, millised nendest võimalustest ministeeriumi eelnõusse lähevad. Rõhutame, et väikeosanike teema on üks paljudest revisjoni teemadest muude teemade hulgas,” lisas Tuulik. „Kuna hetkel ei ole eelnõu veel isegi kooskõlastusringile läinud, on täpsemalt paraku vara rääkida ja seisukohti võtta.”

Millal eelnõu võiks valmida või kooskõlastusringile jõuda, Tuulik öelda ei osanud.