MaksuMaksjas nr 5/6 — miks on elekter nii kallis?

Tänavune talv rabas eestlasi lisaks käredale külmale ka kõrgete elektriarvetega.

Ajakiri MaksuMaksja uuris energeetikadoktor Arvi Hamburgilt, miks püsib elektrihind kõrge ja kas on lootust, et see millalgi ka langema hakkab. Kas taastuvenergia või vesinikuenergia on see, mis meid praegusest olukorrast välja aitab? Milliseid tehnilisi ja majanduslikke lahendusi on üldse realistlik rakendada, et tagada meie energiajulgeolek pikas perspektiivis?

Varasemalt kirjutasime MaksuMaksjas, kuidas kurjategijad ettevõtete ettemaksukontosid kaaperdavad: muudavad deklaratsioone ning tekitavad maksutagastusi, mille suunavad kolmanda isiku kontole. Selles ajakirjanumbris nendib EML juhatuse liige Martin Huberg, et Maksu- ja Tolliamet raiub jätkuvalt nagu rauda, et neid pole petetud, sest kontole logiti sisse õigustatud isiku identiteeti kasutades. Seni ei ole neid ka kohtupraktika veenda suutnud, seega maksumaksjate liit jätkab oma liikmete abistamist ka selle probleemi puhul.

Samuti tutvustab Huberg seadusemuudatust, mis soovib reguleerida digiplatvormi kaudu kaupu ja teenuseid pakkuvate inimeste maksustamist. Kuigi platvormile üritatakse maksukraani külge pookida, jätkub segadus selle osas, kes ja millal peab tegelikult makse maksma. Samuti seab seadusemuudatus halba valgusesse need, kes otsustavad platvormi asemel samu teenuseid OÜ kaudu pakkuda.

Seni Metsiku Lääne stiilis tegutsenud inkassofirmad pidid end 2024. aasta lõpuks uue seaduse nõuetega kooskõlla viima või tegevuse lõpetama. Nüüd oodatakse neilt ka kombekat käitumist. EML jurist Hiie Marrandi annab ülevaate inkassoettevõtetele suunatud Finantsinspektsiooni juhendist, mis rõhutab muu hulgas, et iga juhtum nõuab erinevat lähenemist ning inkasso võiks säilitada inimlikkuse ja kõrge moraali.

MaksuMaksja toob lugejateni ka Arenguseire Keskuse koostatud kolm stsenaariumi Eesti tervishoiusüsteemi võimalikest arengusuundadest. Ükski neist ei näe ette rahastuse märkimisväärset suurenemist. Samas on raportis välja toodud, et kui Eesti panustaks tervishoidu sama palju, kui panustavad teised Euroopa riigid keskmiselt, oleks süsteemis juures tervelt miljard eurot. Tasuks kaaluda, kas seegi võiks olla üks stsenaariumitest.