MaksuMaksjas nr 11/12 uued maksud, vanad maksud

Selles ajakirjanumbris tuleb pikemalt juttu tänavustest uutest maksudest, mis on nüüdseks piisavalt vanad, et on näha ka nende esimesi mõjusid.

EML juhatuse liige Martin Huberg kirjeldab, kuidas kõik alguse sai ehk koalitsioonileppe tekkelugu, ning koalitsiooni maksusätete evolutsiooni. Kuna maksutõusude idee oli juba niikuinii inimestele „maha müüdud“, tuli maksumuudatused nüüd ka „õigesse“ vormi valada. Täiendavaid muutusi võib aga ilmselt oodata enne valimisi, sest näiteks peaministri lubatud 100-eurost soodustust lapse kohta auto aastamaksu pealt praeguses mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõus ei ole.

Toome lugejateni väljavõtted Mõttekoja Praxis analüüsist riiklike maksutõusude ja eelarvekärbete mõjust haavatavas olukorras sihtrühmadele. Uuringu tulemused ei olnud üllatavad: maksumuudatused vähendavad leibkondade toimetulekut, tabades valusamalt neid, kes on juba niigi sotsiaalmajanduslikult raskemas seisus. Samuti kasvab sissetulekute ebavõrdsus ning suhteline vaesus.

Ka eriastide viisiditasu tõus andis oodatust negatiivsema tulemuse — EMO järjekorrad ei ole vähenenud ning patsiendid on muutunud hoopis nõudlikumaks. Vaatamegi selle fenomeni tagamaid.

Maksumaksjate liidult paluti abi ka maamaksumüsteeriumi lahendamisel: nimelt polnud üks meie liige — kirik — kunagi pidanud oma maalt maamaksu tasuma, tänavu aastal oli maksukohustus ühtäkki kuus tuhat eurot. EML jurist Hiie Marrandi kirjutab, et põhjus peitus maamaksuseaduse uudsest tõlgendamisest, millega Eesti aga langeb justkui nõukogude aega tagasi.

Sel aastal on olnud kuulda ka väiteid, nagu e-arved muutuksid 1. juulist üleüldiselt kohustuslikuks. Selliste väidete taga peidab end tavaliselt mõne e-arveldamisega tegeleva ettevõtja ärihuvi. Kuid ilmselt hakkavad meie usinad ametnikud varsti oma e-arvete ja reaalmajanduse teemadega taas esinema, sestap peab Marrandi vajalikuks lugejaid rahustada, et kõik ei ole nii hull, kui see tundub. Igal juhul ei tee paha valdkonna viimaste arengutega kursis olla.

Ta tutvustab ka pikalt kestnud kohtuvaidlust, mis päädis maksumaksja võiduga — Riigikohus leidis, et riik ei või vähendada töötuskindlustushüvitist neil vanematel, kes tegid vanemapuhkuse ajal väikese tasu eest lisatööd, võrreldes nende vanematega, kes lisatööd ei teinud. Ei tohi tekkida olukorda, kus lapsevanemal oleks olnud kasulikum mitte töötada.