MaksuMaksjas maksutulude otsingutest

MaksuMaksja ilmub 2024. aastal kuue topeltnumbrina. Esimene topeltnumber vaatab, kuidas edenevad riigi maksutulude pikale veninud otsingud.

Majandusanalüütik Peeter Tammistu arutleb riigi rahanduse üle ning hoiatab, et olukord ei pruugi paraneda, kuna ka uutest maksudest saadaval tulul ei ole sihtotstarvet ja raha läheb taas „igale poole”.

EML jurist Hiie Marrandi konstateerib uut kaotust maksusõjas — esialgu kavandatud sujuvast maamaksutõusust on loobutud ja algselt välja lubatud 10% asemel võib maamaks varsti tõusta 50% aastas.

Rahapuuduses vaevlev riik on asunud ka kärpekohti otsima. EML juhatuse liige Martin Huberg annab ülevaate Sotsiaalministeeriumi koostatud eelnõust perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmiseks, mille säravakõlaliste eesmärkide tagant paistab siiski välja ei midagi muud kui rahavajadus ja pime usk tööandjate põhjatutesse taskutesse.

Kas on ka kohti, kust riigil maksutulu kokku kogumata jäänud? Vastus on jaatav. EML juristid on kokku puutunud mitmete kinnisvara võõrandamise tehingutega, kus kohtutäitur rikub seadust ega arvesta käibemaksukohustusega, mistõttu riik jääb lihtsalt rahast ilma. 2008. ja 2009. aastal hoidis EML teemat üleval. Sellest ajast pärineb ka kirjavahetus Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga, mille selles ajakirjanumbris uuesti avaldame.

Mõned kuud tagasi tutvustas Martin Huberg MaksuMaksjas uuemat kohtupraktikat äriühingute üldkoosolekute läbiviimise ja otsuste vastuvõtmise kohta olukorras, kus üks osanikest on registrist kustutatud. Alles ringkonnakohtus leiti, et üldkoosolekut saab pidada ka ilma „lahkunu“ kohalviibimiseta. Nüüdseks on kohtusüsteem pidanud tegelema selle lahendi järelmitega ning Huberg kirjutab, kuidas on sellega igati kenasti hakkama saadud.

Hiie Marrandi toob lugejateni arengud platvormitöö reguleerimises — Euroopa Liit on ammu töös olnud direktiivi vastu võtnud ning igal liikmesriigil on nüüd kaks aastat armuaega, et direktiivi reeglid üle võtta. Direktiiv käsitleb platvormitöötajate vale liigituse juhtumeid ja selle alusel vastu võetud seadusemuudatused peaksid lihtsustama selliste töötajate ümberliigitamist töötajateks, tagades lihtsama juurdepääsu nende õigustele töötajatena.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon OECD avaldas sel aastal majandusülevaate Eesti kohta, kus peatus pikemalt ka tervishoiu olukorral. Selgub, et Eestil on üsna suur mahajäämus tervishoiu mitme võtmenäitaja osas nii Euroopa Liidu kui OECD riikidest. Maksumaksjate liidu arvates tuleks hakata nende probleemidega tegelema ja selleks ka maksuraha eraldada. Pidevalt suhkrumaksu kehtestamise üritamine ei ole kindlasti ainus, mida Eesti riik oma inimeste tervise heaks teha saab.