Juurdepääsetavus
Arhiiv: Ajakiri
Ajakiri MaksuMaksja
Eesti ainus maksuajakiri MaksuMaksja. EML liikmed saavad ajakirja tasuta.
Artiklid avaldatakse üldjuhul üks aasta pärast ajakirja ilmumist veebiajakirjana. Varem avaldatakse sisukord, toimetuse veerg ning toimetuse valikul võib avaldada muid artikleid. Veebiväljaandes avaldatud artikkel võib erineda paberväljaande omast (nt viidete ja lisade osas).
MaksuMaksja 2024 (nr 3/4)
MaksuMaksjas nr 3-4 automaksu tulemisest
Kui tavaliselt maksude puhul ei kasutata õigustamiseks argumenti, et kõigil teistel on ja ainult meil mitte, siis automaksu puhul oli see võrdlemisi kandev seisukoht. Nüüd siis on meil ka.
EML juhatuse liige Martin Huberg kirjutab pikemalt automaksust ning ühtlasi tuletab meelde, et varsti tulevad järjekordsed valimised, kus on võimalik anda „tagasisidet“.
MaksuMaksjas avaldamist väärib ka riigikontrolör Janar Holmi kõne Riigikogu ees, mis keskendus tegevuspõhisele riigieelarvele. Riigikontrolör juhtis tähelepanu, et praegune eelarvestamine ei ole läbipaistev ning on riigi rahandusele ohtlik. Näiteks eelmine aasta eelarves märkamata jäänud raha on samas suurusjärgus kui summa, mida oodatakse 2025. aastal riigieelarvesse mootorsõidukite aastamaksust…
Martin Huberg selgitab erinevate kohtulahendite põhjal, kuidas toimub tulumaksuvabastuse rakendamine kinnisvara võõrandamisel, juhul kui inimesel on mitu elukohta. Kuigi mitmeid nüansse on juba kohtupraktikas läbi vaieldud, tekib siiski üha uusi küsimusi ja varjundeid.
Ei ole harvad olukorrad, kui EML juristile helistab murelik ettevõtja või raamatupidaja, kuna maksuamet küsib lihtsalt e-kirja teel igasugust infot ilma ametlikku maksukontrolli alustamata. See mure jõudis nüüd ka õiguskantsleri kõrvu. EML jurist Hiie Marrandi tutvustab õiguskantsleri seisukohta, mis lühidalt kokkuvõttes on selline: MTA tegevus peab olema seaduslik ning ametil puudub õiguslik alus küsida maksukohustuslaselt teavet ja dokumente maksustamise aluseks olevate asjaolude kohta väljaspool maksumenetlust.
Samuti annab Hiie Marrandi ülevaate 2025. aasta alguses jõustuvatest maksuvabade hüvitiste uutest piirmääradest, mida tõsteti, et viia need kooskõlla kaupade ja teenuste hinnamuutustega.
MaksuMaksja veergudelt leiab ka kokkuvõtte USA majandusteadlaste Daron Acemoğlu, Simon Johnsoni ja James A. Robinsoni teadustööst, kes selgitasid, miks on riigid jõukuselt nii erinevad ning miks sissetulekud riikide vahel aja jooksul ei ühtlustu. Oma tööga pälvisid nad 2024. aasta Nobeli preemia majandusteadustes.
Tutvu sisuga lähemalt
MaksuMaksjas nr 3-4 automaksu tulemisest
Kui tavaliselt maksude puhul ei kasutata õigustamiseks argumenti, et kõigil teistel on ja ainult meil mitte, siis automaksu puhul oli see võrdlemisi kandev seisukoht. Nüüd siis on meil ka.
EML juhatuse liige Martin Huberg kirjutab pikemalt automaksust ning ühtlasi tuletab meelde, et varsti tulevad järjekordsed valimised, kus on võimalik anda „tagasisidet“.
MaksuMaksjas avaldamist väärib ka riigikontrolör Janar Holmi kõne Riigikogu ees, mis keskendus tegevuspõhisele riigieelarvele. Riigikontrolör juhtis tähelepanu, et praegune eelarvestamine ei ole läbipaistev ning on riigi rahandusele ohtlik. Näiteks eelmine aasta eelarves märkamata jäänud raha on samas suurusjärgus kui summa, mida oodatakse 2025. aastal riigieelarvesse mootorsõidukite aastamaksust…
Martin Huberg selgitab erinevate kohtulahendite põhjal, kuidas toimub tulumaksuvabastuse rakendamine kinnisvara võõrandamisel, juhul kui inimesel on mitu elukohta. Kuigi mitmeid nüansse on juba kohtupraktikas läbi vaieldud, tekib siiski üha uusi küsimusi ja varjundeid.
Ei ole harvad olukorrad, kui EML juristile helistab murelik ettevõtja või raamatupidaja, kuna maksuamet küsib lihtsalt e-kirja teel igasugust infot ilma ametlikku maksukontrolli alustamata. See mure jõudis nüüd ka õiguskantsleri kõrvu. EML jurist Hiie Marrandi tutvustab õiguskantsleri seisukohta, mis lühidalt kokkuvõttes on selline: MTA tegevus peab olema seaduslik ning ametil puudub õiguslik alus küsida maksukohustuslaselt teavet ja dokumente maksustamise aluseks olevate asjaolude kohta väljaspool maksumenetlust.
Samuti annab Hiie Marrandi ülevaate 2025. aasta alguses jõustuvatest maksuvabade hüvitiste uutest piirmääradest, mida tõsteti, et viia need kooskõlla kaupade ja teenuste hinnamuutustega.
MaksuMaksja veergudelt leiab ka kokkuvõtte USA majandusteadlaste Daron Acemoğlu, Simon Johnsoni ja James A. Robinsoni teadustööst, kes selgitasid, miks on riigid jõukuselt nii erinevad ning miks sissetulekud riikide vahel aja jooksul ei ühtlustu. Oma tööga pälvisid nad 2024. aasta Nobeli preemia majandusteadustes.
Tutvu sisuga lähemalt