Rubriik: Maksuteemad ajakirjanduses

Katre Pilvinski kirjutab Äripäevas, et maksuvõlgade ajatamist taotlevate äriühingute arv on viimasel ajal märkimisväärselt kasvanud. Kuigi ajatamise eelduseks on kindlad kriteeriumid, on maksuamet rahuldanud viimasel ajal suure osa taotlusi.

Aidi Kallavus, KPMG Baltics ASi juhtiv maksunõustaja, kirjutab Äripäevas, et töötajatele laenu andmisel pidi tööandja 2008. aasta algusest kuni selle aasta aprillikuuni rakendama vähemalt 5protsendilist intressi, et vältida erisoodustuse maksukohustuste tekkimist.

Kadri Paas kirjutab Äripäevas, et vandeadvokaat Leon Glikmani sõnul on valitsuse eilne otsus külmutada alates juunist kaheks aastaks maksed teise pensionisambasse lihtsasti vaidlustatav.

Lemmi Kann kirjutab Äripäevas, et märtsi lõpus asus tööle esinduslik komisjon, tegemaks ümber riigihangete seadust, mille taha on toppama jäänud ettevõtjatele miljardeid kroone toovad riigihanked.

Romet Kreek kirjutab Äripäevas, et pensionimakse peatamine muudab raha kogumise pensionipõlveks oluliselt kulukamaks. Kui riik viib ellu plaani külmutada pensionimakse teise sambasse, siis avaldab see täiesti otsest mõju lõpuks kogunevale pensionisäästu summale ehk kahe aasta pärast peab tegema juba oluliselt suuremaid sissemakseid, et sama rahasumma kokku saada.

Äripäeva juhtkirjas arutletakse Valitsuse plaani külmutada sissemaksed II pensionisambasse. Äripäev on seisukohal, et valitsus peab jätma kohustusliku kogumispensioni rahule.II samba sissemaksete ajutise külmutamise mõtteni sai valitsus jõuda vaid oma varasemate valede valikute tõttu ning idee elluviimine tähendaks, et valitsus teeb seniste vigade heastamiseks veel ühe ja suurema vea, mille hinda ei suuda valitsus praegu arvutada. Valitsuse hetkeline rahaline võit tähendab rahalist kaotust sadadele tuhandetele inimestele – selle kaotuse arvutasimegi tänases luubiloos kokku. Ent võimatu on rahas mõõta kodanike usalduse kaotust riigi vastu, ja veel enam – Eesti riigi usaldusvääruse kadu välisriikide silmis.  

Anne Oja küsitles töötuskindlustusmakse teemal Ametiühingute keskliidu juhilt Harri Taligalt millised töötukassa jätkusuutlikkuse variandid eilsel ametiühingute ja tööandjate kohtumisel jutuks olid ning millisele kokkuleppele jõuti. “Leppisime kokku, et hangime täiendavat informatsiooni ja pöördusime selleks ka töötukassa poole, et arvutataks välja töölepinguseaduse jõustamisega kaasnevad täiendavad kulutused. Variante väga palju pole,” vastas Taliga. “Variant 1 on lükata kogu krempel edasi. Variant 2 – lükata edasi töötuskindlustusmakse tõus ja koondamise jõustumine. Variant 3 – tõsta töötuskindlustusmakse määr vajalikule tasemele,” loetles ta.

Äripäevas kirjutavad Piret Reiljan ja Kadri Bank, et teise pensionisambaga liitujad on sattunud justkui telesaatesse “Võta või jäta”, ainult et suletud kohvritesse on peidetud summad, mida tulevasel pensionäril on oht kaotada, mitte võita. Täna otsustab valitsus kohvrite sisu üle. Kui valitsus otsustab, et kaheks aastaks peatatakse nii riigipoolsed kui ka inimeste sissemaksed teise samba pensionifondidesse, võidab riik hoobilt eelarveaukude lappimiseks 5 miljardit krooni, teise samba fondidesse jääb aga paarikümne aasta jooksul kogumata ligi 30 miljardit, kui fondid näitavad keskmiselt kuueprotsendilist tootlust aastas.

Katre Pilvinski ja Romet Kreek kirjutavad Äripäevas, et Rahandusministeeriumis ringlevad kolmanda pensionisamba tingimuste muutmise ideed, muu hulgas kaalutakse nii maksumuudatusi kui ka varianti, et pensionisamba klient ei saa oma investeeringut välja võtta enne pensioniikka jõudmist.

Äripäev Online kirjutab, et riigi poolt on tulnud idee, et III samba klient ei peaks saama oma III samba investeeringust osalisi väljamakseid ega ka katkestada lepingut enne 63. eluaastat, ütles Äripäeva nõustanud allikas.