Rubriik: Päevaleht

Erik Rand kirjutab Eesti Päevalehes, et sel aastal peab alla 10 euro suuruse maksutagastuse saamiseks esitama maksu- ja tolliametile (MTA) eraldi avalduse. Veel mullu kehtinud korra järgi sai ilma avalduseta tagasi vähemalt 50 krooni ehk umbes 3,2 euro suuruse summa.

Erik Aru kirjutab Eesti Päevalehes, et Eesti tulumaksusüsteemi ühetaolisuse või võimaliku astmelisuse ümber käiv poliitiline diskussioon on üks selliseid manihheistlikke vaidlusi, kus saab bakalaureusetaseme majandusõpikut appi võttes paljudest ülejäänud osalistest targemat nägu teha.

Tuuli Jõesaar kirjutab Eesti Päevalehes, et tasuline parkimine tä­naval tähendaks auto­de kolimist aedadesse, nenditakse raportis.

Mirko Ojakivi kirjutab Eesrti Päevalehes, et auto aitab suurperel aega kokku hoida ja on ainus viis igapäeva­toimetuste tegemiseks.

Raimo Poom kirjutab Eesti Päevalehes, et transport toodab juba praegu rohkem CO2, kui 2020. aastaks seatud piir lubab. CO2 maks või soodustus on tõhusaim viis suunata säästvamate autode ostmisele.

20. jaanuaril ilmus Eesti Päevalehes arvamusartikkel „Ettevõtte tulumaks: müüt ja tegelikkus”, milles Rein Ruusalu kritiseeris meie (Praxis, Tartu ülikool ja AB Glimstedt) hiljuti esitletud raportit ettevõtete tulumaksusüsteemi mõjust investeeringutele ja majandusarengule.

Vandeaudiitor Rein Ruusalu kirjutab Eesti Päevalehe arvamusküljel, et ettevõtete tulumaksuvabastusel on ol­nud positiivne mõju – sellise väitega tuli välja värske Tartu ülikooli ja poliitikauuringute keskuse Praxis uuring.

Tuuli Jõesaar kirjutab Eesti Päevalehes, et omavalitsused korraldavad parkimist oma parema äranägemise järgi. Näiteks Pärnus tuleb parkimise eest maksta kesklinnas ja suviti ka rannapiirkonnas.

Villu Zirnask kirjutab Eesti Päevalehe juhtkirjas, et möödunud nä­dalal n-ö karukoopas – ra­handusministeeriumis – esitletud ettevõtete tulumaksu uuringust jõudis meediasse peamiselt praegust süsteemi kiitev, selle säilitamist pooldav sõnum.

Tuuli Jõesaar ja Urmas Jaagant kirjutavad Eesti Päevalehes, et Tallinn pikendas m-parkimise mõõtesammu ühelt minutilt veerand tunnile, mis on äärmiselt tagurlik samm, kuna seda ei saa põhjendada millegagi peale linnavolikogu aastatetaguse määruse.

Dannar Leitmaa kirjutab Eesti Päevalehes, et ilmselt jääb iga nädalaga vähemaks koole, mille õpilaste vanemad poleks loonud sihtasutust või mittetulundusühingut muutmaks kooli oma võsukestele sõbralikumaks kohaks. Kuni tänavuse aastani võisid vanemad arvestada sinna tehtud annetustelt saadava tulumaksutagastusega, kuid alates tänavusest see nii lihtsalt enam ei käi.

Dannar Leitmaa kirjutab Eesti Päevalehes, et seadused on jäänud samaks, kuid tegutsemine on muutunud. Umbes nii võiks võtta kokku pöörde maksuameti lähenemises mittetulundussektorile.

Agne Narusk kirjutab eesti Päevalehes, et aasta pärast lubab seadus töötajale pensionisammast ehitada liigset maksu kartmata.

Sotsiaalmaksule ülempiiri seadmisele avaldatakse üha rohkem toetust ja näib tõenäone, et teemast saab päris mitme erakonna valimisprogrammi ja miks mitte ka tulevase koalitsioonilepingu osa.

Soome näite varal võib väita, et toiduainete käibemaksu alandamine ei alandaks toodete hinda ning täidaks kaupmeeste taskuid, leidsid peaminister Andrus Ansip ja rahandusminister Jürgen Ligi.

Eesti Päevalehe juhtkirjas kirjutatakse, et 2008. aasta suvel ettevõtte kasumi maksustamise küsimusse saabunud rahu hakkab otsa saama. Euroopa Komisjon Eestit ettevõtete jaotamata kasumit maksustama küll enam ei sunni, kuid seda teed mineku poolt on ka mitu sisemist argumenti.

Kärt Anvelt intervjueerib Eesti Päevalehe veergudel Olari Taali. Eksminister Olari Taali hinnangul on praeguse valitsuskoalitsiooni püüe hoida kangelaslikult kinni senisest maksusüsteemist stagnatsioon.

Raimo Poom kirjutab Eesti Päevalehes, et OECD ehk nn rikaste riikide klubi uuringutulemused ütlevad, et õiged keskkonnamaksud soodustavad üliolulist innovatsiooni. Kütuseaktsiis üksinda saaste vähendamist kaasa ei too.

Viktor Trasberg kirjutab Eesti Päevalehes, et suvel tegi Euroopa Liidu viimaste aastate maksunduse arengust ülevaate ka Eurostat, keskendudes majanduskriisi aegsetele maksumuudatustele.

Mirko Ojakivi kirjutab Eesti Päevalehes, et Eesti pensionisüsteemi kogemus näitab, et see, kes riskib, jääb suurest osast kogutud rahast ilma. Ühtekokku on meie tulevased pensionärid kaotanud viimase finantskriisi tagajärjel üle kolme miljardi krooni.