Rubriik: Õhtuleht

Eile Tallinnas kogunenud Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) juhatuse teatel on majutusteenuse pakkujaid koondav organisatsioon jätkuvalt ja otsustavalt vastu majutusteenuse käibemaksu ootamatule tõusule nii ühekordselt, kui astmete kaupa.

Kuigi riigi autopark on suur ja neelab ohtralt maksumaksja raha, lasevad paljud riigiametnikud ikkagi kinni maksta ka oma isikliku auto sõidukulud. Tuues näiteks põhjenduseks, et ametisõiduk on remondis või mõeldud kasutamiseks vaid ülemusele.

Järgmise nelja aasta jooksul on valitsusel kavas hoida Eesti kaitsekulutuste tase vähemalt kahel protsendil sisemajanduse kogutoodangust, tõsta lastetoetusi ning langetada tööjõumakse.

Võimuliidu plaan suurendada majutusteenuste käibemaksu kaks korda on hotellipidajad mõistetavalt tagajalgele ajanud. Kui hindu käibemaksu kasvu võrra kergitada ei anna, siis tuleb neil kas kasumist loobuda või äri kinni panna. Kütuseaktsiisi tõstmist õigustades hakkas Reformierakond rääkima, et mis see viis senti aastas aktsiisitõusu tarbijale ikka teeb.

Ei saa pidada õiglaseks, et riigiautoga saab teha isiklikke sõite, neist aru andmata ja jättes kõik kulud kodanike kanda. Kui masust taastunud Eestis on riigiautode park viie aastaga kasvanud kolmandiku võrra 2900 autoni, siis peaks see andma tunnistust kahaneva rahvastikuga riigi heast käekäigust. Kahaneva rahvastikuga Eestis räägitakse juba aastaid ametnike armee vähendamise vajadusest, ometi kasvab nii ametnike kui ka neid ringi sõidutavate autode arv. Kas väiksem arv ametnikke saab rohkemate autode abil riigivalitsemistööga tõhusamalt hakkama? Või hoopis mõõdutundetust priiskamisest, mida ei suudeta kuidagi pidurdada.

Eestis on tööandja kulutused tööjõule Euroopa Liidu keskmisest oluliselt väiksemad, kuid nende kasv on viimastel aastatel olnud EL keskmisest kiirem ning Eestis on tööjõu kaudsed kulud Euroopa Liidu ühed kõrgemad.

Peaminister Taavi Rõivas ütles täna Vikerraadios esinedes, et valitsus on valmis kaaluma väikeettevõtjatele litsentsitasu kehtestamist.

Riigikantselei ja Stenbocki maja käsikäes üllitasid suurepärased arvutused, kuidas kütuseaktsiisi tõustes inimeste elujärg järjest paraneb. Kuid soovitud tulemuste saavutamiseks kasutatud algandmed on vildakad või suisa valed. Näiteks sotsiaalmaksu langetamine ei tähenda ju töötaja palga kasvu, ometi tabel seda väidab.

Taavi Rõivase uus valitsus pole veel kuudki ametis olnud, kui juba on kriitikud valmis kabineti nagu naela maa sisse taguma – aktsiisitõus ei tee elu kergemaks, nagu lubab valitsus.

Tallinna TV uudistesaate rubriigile Täna+ antud intervjuus ütles BNS Groupi OÜ juhataja Anvar Samost, et sel pühapäeval võib tekkida olukord, kus valitsuserakondadele hääle andnud valijad lähevad Toompeale kütuseaktsiisi tõstmise ehk enda valitud partei vastu meelt avaldama.

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas osales eile õhtul Tudeng TV saates “Fookus”, kus arutati valitsuse aktsiisipoliitika ja teiste päevakajaliste teemade üle. Ratas rõhutas, et diisli- ja bensiiniaktsiisi tuntav tõus piirab veelgi maainimeste liikumisvõimalusi.

Rahvusringhäälingu tellitud ASi Turu-uuringud küsitlus näitas, et võrreldes valimistulemusega, on kõige rohkem toetust kaotanud Reformierakond ja enim on kasvanud toetus Vabaerakonnale, mis edestab ka valitsusliitu kuuluva Isamaa ja Res Publica Liidu poolehoidu.

Rahvas on mures, et aktsiisi kergitades kallineb kütus ja seega kogu elu, ent peaminister Taavi Rõivase sõnutsi võib kütuse hind ka pärast aktsiisitõuse kokkuvõttes hoopis langeda või vähemasti ei kalline.

Millise soovituse annate kütuse hinnatõusuga toimetulekuks? Kas praegune rahulolematus kütuseaktsiisi tõusuga oleks väiksem, kui enne valimisi oleks erakonnad rääkinud ka katteallikatest?

Taavi Rõivas ütles eile välja, et riigieelarve on 50 miljoni euroga defitsiidis. Ta mainis ka seda, et Reformierakonna valimiskampaania sõnum, et nad soovivad tõsta kütuseaktsiisi, oli kõigile väga selge. Täpsemalt uurides selgub, et programmis oli kirjas kahjuliku tarbimise maksustamine.

Reformierakonna maksupoliitika on ajanud paljudel Eesti inimestel harja punaseks, kuid Soome veebipanga Nordneti idee kohaselt võiksid riigid toimida ka nii, et inimestelt polekski vaja makse koguda. Kuidas see on aga võimalik?

Kütuseaktsiisi tõus paneb maainimeste rahakotile põntsu, sest tööl käiakse enamasti linnas. Taavi Rõivas soovitab säästlikum sõiduk soetada, kuid maal elava Marge sõnutsi on see võimatu: “Ma ei teeni nii palju, et suur osa oma palgast auto alla panna.”

Kuni eilseni polnud veel sugugi selge, kust kavatsevad koalitsioonipartnerid võtta raha oma lubaduste elluviimiseks.

Kui ka kõik koalitsioonilepingus lubatav juba praegu teoks saaks, oleks tulemus ometi piisavalt lahja, et nimetada uut võimuliitu meeleheite koalitsiooniks. Ent sedagi kasinat lubatakse meile tilgutada alles tuleva nelja aasta jooksul. Juba praegu on riigieelarvesse kokku kraabitud kõik, mis võimalik, ning isegi siis, kui kütuseaktsiisi tublisti tõsta, trahvisummasid kahekordistada ja majutusteenuste käibemaksu kaks korda suurendada, ei saa lisandunud raha eest eriti palju lubada.

Yle uudisteportaal kirjutab, et kuna Eesti uus valitsus otsustas sellel ja järgnevatel aastatel alkoholiaktsiisi oluliselt tõsta, siis hakkavad soomlased ajapikku tõenäoliselt vähem vägijooki Eestist Soome tarima.