Rubriik: Õhtuleht

Maarius Suviste kirjutab Õhtulehes, et üha rohkem ettevõtteid kasutab tasuta tööjõuna töötuid ja töötukassa maksab selle eest firmadele peale. “See on ärakasutamine ja naeruvääristamine,” ütleb tööpraktikal osalenud töötu.

Kristin Aasma kirjutab Õhtulehes, et Soome õlletootjad nõuavad aktsiisimaksu vähendamist. Praegu on põhjanaabrite aktsiisimaks viis korda kõrgem kui Eestis ja see soosib õlle toomist piiri tagant.

Marge Sillaots kirjutab Õhtulehes, et nii välis- kui ka kodumaiste majandusekspertide sõnul võib Eestile teatud tingimustel sobida astmeline tulumaks, kuid uisapäisa seda kehtestada poleks mõistlik.

Õhtulehe juhtkirjas kirjutatakse, et nagu näitas üleeilne esimene valimisdebatt ETVs, kahvatub vikerkaargi erakondade maksualaste seisukohtade kirevuse kõrval. Kuulsime nii traditsioonilist astmelise tulumaksu loosungit kui ka täiesti pretsedenditut arvamust, et välisinvesteeringuid tuleks hoopis piirata.

Vambola Paavo kirjutab Õhtulehe arvamusküljel, et stabiilsust lubav valitsuserakond, mis sõnades deklareerib end ettevõtluse sõbrana, on tegelikult selle pärssija. Väiketanklatele peale surutavat 100 000 euro suurust tagatisnõuet ja väljasuretamist ei oska teisiti nimetada.

Kaitsepolitseiamet pidas koostöös Maksu- ja Tolliametiga 6. jaanuaril korduvas altkäemaksu võtmises kahtlustatavana kinni 37aastase Põhja maksu- ja tollikeskuse liikuvkontrollitalituse vaneminspektori.

Eiris Teeveere kirjutab Õhtulehes, et uuel aastal jõustunud tulumaksuseaduse muudatuse kohaselt ei saa omanik elamispinda müüa ja teenitud tulu pealt tulumaksuvabastust juhul, kui ta on sellel aadressil elanud alla kahe aasta.

Arvo Uustalu kirjutab Õhtulehes raskeveokimaksust. “Majanduslanguse tõttu ei ole ma oma Volvoga terve aasta sõitnud. Auto pole ka ülevaatusel käinud. Raskeveokimaksu pean ometi maksma,” ei mõista Aseris elav väikeettevõtja, miks on jõude aia ääres seisva veoauto eest vaja riigile maksta.

“Äsjase uuringu põhjal oleme küll oma maksusüsteemi ettevõtjasõbralikkuselt tõusnud 30. kohale maailmas, ent unustanud, et meie edu tugineb ühetaolisele lihtsale tulumaksule ja e-maksuametile, maksukoormuse poolest oleme aga 183 uuritud maa seas 134 (!) kohal,” kirjutas Laar.

Maksuamet sai mulluse seadusemuudatusega enda kätte ühtaegu nii tulise ora kui ka paljastatud mõõga: ettevõtete võlad võib sisse nõuda firma juhtidelt. Maksusaladusele viidates keeldub ameti avalike suhete juht Anne Osvet ütlemast, kui sageli seda on tehtud, kuid Õhtuleht teab, et tänavu on firmajuhtide vara hüpoteegi alla seatud (arestitud) vähemalt 57 miljoni krooni väärtuses.

Helena Eenmaa kirjutab Õhtulehes, et eile riigikogus taas maha hääletatud astmelise tulumaksu pooldajaist käib konkreetsed palgaastmed välja vaid Keskerakond. Sotsiaaldemokraadid jätavad need arvud valimissaladuseks, kuid ilmselt tuleb meil astmelise maksu üle vaidlusi tulevikuski.

Teet Teder annab Õhtulehes ülevaate 2011. a riigieelarvest ning kirjutab, et tuleva aasta riigieelarve seletuskirjas kirjutatakse, et maksutulude osakaal tulenevalt paranevast majanduskeskkonnast suureneb.

Agnes Makk kirjutab Õhtulehe arvamusküljel, et 2007. aasta keskel Ameerika Ühendriikide kinnisvaraturul lõhkenud mull tõi endaga kaasa viimaste aastakümnete suurima kriisi ka finantsturgudel. Finantsturgudel paigutusi tegevad pensionifondid ei jäänud kriisist puutumata.

Siim Randla kirjutab Õhtulehes, et Tallinna linn on tänavu saanud paadimaksust ligi 68 000 krooni. Maanteeamet esitas Tallinnale 90 ülevaatuse alla käiva aluse andmed.

Sirje Rank kirjutab Äripäevas, et raha ELi järgmise eelarveperioodi struktuurifondide või põllumajandustoetuste maksmiseks võib 2013. aasta järel tulla juba ka üleeuroopalistest maksudest – näiteks ELi tasemel käibe- või ettevõtte tulumaksust.

Euroopa Komisjon esitas ettepaneku viia kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides sisse ühtne käibemaksupoliitika.

Marge Sillaots kirjutab Õhtulehes, et eraisikul on võimalus riigi maksuametilt enam makstud tulumaks kindlaks tähtajaks tagasi saada, ent Tallinna linnale kogemata rohkem makstud parkimistasu jääbki linnakassasse.

Õhtulehe juhtkirjas kirjutatakse, et valitsuse soov hakata tööturumeetmeid rahastama töötukassa arvelt on kui klassikaline lugu Suure Peetri ja Väikese Peetri leivakotist. Et selleks otstarbeks seni kasutatud Euroopa Liidu sotsiaalfondi raha saab järgmisel aastal otsa, tuleb seda leida mujalt, et õpetada töötutele, kuidas tööd leida ja neid koolitada.

Eve Heinla kirjutab Õhtulehes, et tööajast kõrvalistel üritustel käimine nii, et palk samal ajal edasi jookseb, on võimalik ainult riigikogus. Tõenäoliselt mitte ükski ettevõte või riigiamet ei maksaks puudutud päevade eest. Neljakordset keskmist palka, koos lisatasudega ligi 50 000 krooni kuus teenivad rahvasaadikud tavatsevad puudutud päevi põhjendades üldjuhul valijatega kohtumise sirmi taha peituda.

Eiki Nestor kirjutab Õhtulehes, et see on siis nüüd teine kord, kui peaaegu kümme aastat tagasi sündinud töötuskindlustuse alustalade kallale minnakse.