Rubriik: EML teated

Euroopa Maksumaksjate Liit edastas pressiteate, milles kutsus üles ülimale valvsusele seoses eile Euroopa Ülemkogus langetatud otsusega 750 miljardise Euroopa taastamisfondi loomise osas. Maksumaksjad nendivad, et lõppastmes peavad maksumaksjad võetud laenud kinni maksma ning raha sihteesmärgipärast kasutust tuleks seetõttu valvsalt jälgida.

Maksu- ja Tolliameti pressiteade14.07.2020MTA infotelefonile helistades saab end nüüdsest Mobiil-ID ja Smart-ID-ga tuvastadaSellest nädalast saavad inimesed MTA klienditoe infoliinile helistades maksuküsimuste kohta detailset infot mugavalt ja kiiresti, tuvastades end Mobiil-ID või Smart-ID abil.Varasemalt pidi isikupõhise informatsiooni saamiseks sisse logima iseteeninduskeskkonda e-MTA või külastama MTA teenindusbürood.Kliendid saavad end soovi korral tuvastada Smart-ID või Mobiil-ID abil enne kõneoote järjekorda võtmist või kõne ajal. Smart-ID kasutamisel küsitakse isikukoodi ja Mobiil-ID kasutamisel mobiiltelefoni numbrit ja isikukoodi.„Isikutuvastuse teenus on osa MTA strateegiast muuta meie teenused inimeste jaoks võimalikult lihtsaks ja kergesti kättesaadavaks. Uue teenuse abil saavad meie töötajad anda tuvastatud kliendile tema kohta käivat maksusaladuse alla kuuluvat teavet, mida varem polnud võimalik teha. Näiteks, kui klient soovis teada oma teenitud aastatulu summat, pidime ta suunama e-teenindusse, kuid nüüd saab tuvastatud klient selle info kätte juba klienditoele helistades,“ ütles MTA klienditeeninduse valdkonnajuht Heli KullamaaTäpsema informatsiooni isikutuvastuse teenuse kohta leiab MTA kodulehelt.

Eesti Maksumaksjate Liit palus õiguskantsleril kontrollida, kas ühelt füüsiliselt isikult teisele makstavate ühekordsete teenustasude maksustamist reguleerivad õigusnormid on kooskõlas põhiseadusega.

Estoński CIT – Eesti tulumaksusüsteemi eksport Poolasse. Mis imeloom on Estoński CIT?Estoński ei tekita ilmselt kelleski küsimusi, CIT on inglisekeelne lühend väljendist corporate income tax, mis maakeeli tähendab ettevõtte tulumaksu. Ettevõtte tulumaksu Eestis aga teatavasti ei eksisteeri. Kas see on päris nii? Meil on ainult eraisiku tulumaks, nt see, mis inimese palgast ja muudest tasudest/tuludest kinni peetekse. Aga meil on ka dividendi tulumaks, mida on ekslik segi ajada ettevõtte tulumaksuga. Siiski, neil kahel süsteemil (ettevõtte tulumaks, dividendi tulumaks) on nii palju sarnasusi, et EL-i astudes, kui Eestis oli suurde sõbralikku Euroopa Liidu liikmesriikide perre vastuvõtmiseks vajalikud tulumaksumuudatused (e klassikalise ettevõtte tulumaksu) valmis saanud, selgus viimasel sekundil, et meie lihtsat ja väheste eranditega tulumaksusüsteemi siiski pole vaja lammutada. EL oli rahul. Kuigi, kui oma maksuõiguse praktiseerimise algusaastaid meenutan, tuli see “roheline tuli” Eestile tõesti viimasel sekundil, sest koolitusfirmad ning maksuametnikud käisid juba usinalt koolitustel rahvale uut tulumaksusüsteemi tutvustamas.

Euroopa maksumaksjate assotsiatsioon (TAE) kutsub tasuta veebiseminarile – Digiüleminek ja maksud: võimalused ja väljakutsed (Digital transformation & taxation: opportunities & challenges). Seminar on inglise keeles, toimub neljapäeval, 18. juunil kl 16.00-17.30 (Saksa aja järgi) zoom’i keskkonnas.Selline veebiseminar võiks pakkuda huvi näiteks ettevõtjatele, (majandus)ajakirjanikele, poliitikutele, õppejõududele, üliõpilastele, aktiivsetele kodanikele, keda huvitab, mida riikide kasvav digivõimekus võib maksumaksjatele kaasa tuua.

Euroopa maksumaksjate assotsiatsioon (TAE) kutsub tasuta veebiseminarile – Eurovõlakirjad, koroonavõlakirjad – Euroopa ristteel? Seminar toimub kolmapäeval, 17. juunil kl 9.00-10.30 (Saksa aja järgi) zoom’i keskkonnas ja on saksakeelne.Selline veebiseminar võiks pakkuda huvi näiteks ettevõtjatele, (majandus)ajakirjanikele, poliitikutele, õppejõududele, üliõpilastele, aktiivsetele kodanikele.

Statistikaamet avaldas hiljuti palgarakenduse, mis on põnev, sest teeb kättesaadavaks andmed, millele ligipääs seni puudus.Põhjalikumalt saab palgarakendusest lugeda ameti blogist: https://blog.stat.ee/2020/04/27/palgarakendus-teeb-kattesaadavaks-andmed-millele-seni-ligipaas-puudus/

Koroonakriisi tõttu oli Riigikogul vaja menetleda lisaeelarvet ja sellega seonduvaid seadusemuudatusi kiirkorras (eelnõud 169 ja 171). Aprilli alguses esitas valitsus eelnõud Riigikogule, 15. aprillil võeti seadused vastu, president Kersti Kaljulaid kuulutas seadused välja 17. aprillil, ning need jõustusid 22. aprillil ja on avaldatud ka Riigi Teatajas.

Koroonakriisi tõttu oli koalitsioon sunnitud menetlema lisaeelarvet ja sellega seonduvaid seadusemuudatusi kiirkorras (eelnõud 169 ja 171). Aprilli alguses esitas valitsus eelnõud Riigikogule, 15. aprillil võeti seadused vastu, president Kersti Kaljulaid kuulutas seadused välja 17. aprillil, ning need jõustusid 22. aprillil ja on avaldatud ka Riigi Teatajas.

Riigikogu rahanduskomisjon vaatas läbi lisaeelarvele ja sellega seotud abipaketi eelnõudele laekunud muudatusettepanekud ja otsustas saata eelnõud teiseks lugemiseks täiskogu istungile esmaspäeval, 13. aprillil.

Stenbocki maja, 2. aprill – Valitsus kinnitas lisaeelarve seaduse ja esitas selle riigikogule. Lisaeelarve fookus on Eesti töötajate ja ettevõtjate kiire toetamine ja koroonaviirusest tingitud majanduslanguse leevendamine.

Tallinn, Stenbocki maja, 2. aprill 2020 – Valitsus kiitis heaks ja annab riigikogule täna üle COVID-19 tõrje meetmete elluviimiseks väljatöötatud seadusemuudatusi koondava eelnõu. Eelnõu on kavas anda Riigikogule üle koos riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõuga ja sellega seonduvaid seadusemuudatusi käsitleva eelnõuga. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus.

ERR avaldab neljapäeval riigikogule esitatud lisaeelarve dokumendi ja seletuskirja.

Keerulised ajad nõuavad ka riigilt, eriti Rahandusministeeriumilt ning Maksu- ja Tolliametilt keerulisemaid tõlgendusi kui tavapärastel, rahulikel aegadel.

On aeg, mil meid erinevates organisatsioonides, sealhulgas maksumaksjate liitudes kutsutakse üles rohkem andma ja panustama, et koroonakriisist tingitud raskused kiiremini ületada. Õige ja oluline ongi koroonast mõjutatud inimesi ja ettevõtjaid aidata. Samas on väga tähtis, et poliitiliste otsuste langetajad ei saaks kriisi kuritarvitada. Reaalsuseks ähvardab saada see, mida kriitilisemad sõnavõtjad on ammu kartnud: koroonakriisi ületamise ettekäändel hakatakse möödaminnes ellu viima ulatuslikke raha- ja maksupoliitilisi muudatusi.

Kogume edaspidi siia artiklisse kokku kõik tähtsama info, mis puudutab koroonaviirust, töökeskkonda ning töösuhteid. Uue info laekumisel täiendame artiklit jooksvalt.

Maksu- ja Tolliamet (MTA) avas eriolukorra maksuinfot koondava veebilehe www.emta.ee/eriolukord, kust ettevõtjad leiavad vastused enam levinud küsimustele ja värskemad uudised muudatuste kohta. Info veebilehel täieneb jooksvalt.

Tallinn, Stenbocki maja, 19. märts 2020 – Koroonaviiruse leviku ja selle tõkestamisega kaasneb väga suur mõju majandusele, seoses sellega kiitis valitsus täna Eesti tööinimeste ja ettevõtete olukorra leevendamiseks heaks majanduslike meetmete paketi. Planeeritud meetmete pakett on vähemalt 2 miljardit eurot. Lisaks sai rahandusminister ülesande alustada tänavuse lisaeelarve väljatöötamist.

Töötukassa juht Meelis Paavel ütles „Aktuaalse kaamera“ otsestuudios, et töötukassa eraldab reserevidest töötajatele ja tööandjatele mõeldud leevendusmeetmena 250 miljonit eurot.

Koroonaviiruse jätkuv levik on tinginud Eesti ettevõtete majandustegevuses tõsiseid tõrkeid. Nende mõjude leevendamiseks kavandab riiklik finantseerimisasutus Kredex täiendavaid meetmeid, mis on suunatud Eesti ettevõtete abistamisele. Meetmete paketid töötatakse välja vastavalt kriisi kulgemise erinevatele võimalikele stsenaariumitele ja järgmisel nädalal ollakse valmis rakendama neist esimesi. Hetkel töötatakse välja täpsemaid tingimusi, mis avaldatakse jooksvalt.