EML maksuplatvorm

Maksustamise üldised põhimõtted

Eesti maksusüsteem peab säilitama oma lihtsuse, kuid samas olema paindlik, toetama Eesti majanduse konkurentsivõimet ja soodustama tööhõivet, vastama tegeliku elu vajadustele ning olema kooskõlas maksuõiguse üldpõhimõtetega. “Lihtsa ja väheste eranditega” maksusüsteemi loosung ei tohi olla ettekääne topeltmaksustamise, formalistlike tõlgenduste või põhjendamatute piirangute õigustamiseks.

Maksustamine peab toimuma kooskõlas võrdse kohtlemise ja maksevõimelisuse põhimõtetega. Maksuseadustest tuleb kaotada põhjendamatud piirangud, mis tekitavad tulude topeltmaksustamist ja käibemaksu kumuleerumist. EML peab õigeks tõsta lähetuskulude päevaraha ja töötaja isikliku sõiduautohüvitise määrasid, viies need vastavusse tegelike kuludega.

EML peab õigeks tulumaksuseaduse muudatusi, mis vabastaksid füüsilise isiku reinvesteeritud kapitalitulu tulumaksust. Maksusüsteem peab soodustama säästmist ja investeerimist.

Maksukoormust suurendavate muudatuste sisseviimisel tuleb arvestada õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetega. Lubamatu on maksukohustuste tagasiulatuv kehtestamine, samuti tähtajaliste maksusoodustuste ennetähtaegne tühistamine või tähtajaliselt fikseeritud määrade enneaegne tõstmine.

Maksusüsteemi stabiilsus

Maksusüsteemi stabiilsus on riigi usaldusväärsuse üks tagatisi. Stabiilne ja eelnevalt teadaolev reeglistik võimaldab maksukohustuslastel, kohalikel omavalitsustel ja riigil suurema täpsusega koostada pikemaajalisi arengukavasid ning neid tulemuslikumalt ellu viia. Seetõttu tuleb maksuseaduste kergekäelisest muutmisest hoiduda ja iga vajalik muudatus peab olema otsustatud vähemalt üks aasta enne jõustumist.

Maksuseaduste väljatöötamine peab toimuma osalusdemokraatia põhimõttel ja nende menetlus ranges vastavuses Riigikogu kodukorra seadusega. Maksuseaduste muutmisel tuleb läbi viia põhjalik analüüs muudatuste majandusliku mõju kohta, samuti tuleb analüüsida, milliseid probleeme võib muudatuse rakendamine praktikas kaasa tuua.

Tähtsamate ja põhimõtteliste muudatuste kohta tuleb anda seaduseelnõu seletuskirjas põhjalik ja arusaadav selgitus. Maksuhaldur peab tähtsamatest muudatustest üldsust teavitama enne muudatuste jõustumist.

Seadusloomesse tuleb rohkem kaasata praktikuid, kes oskavad hinnata muudatuste mõju maksumaksja ja maksuhalduri igapäevasele tööle. Samuti tuleb rohkem kasutada välisriikide kogemust ning võtta üle sellest parim.

Seaduste arusaadavuse tagamiseks ja tõlgendusprobleemide vältimiseks tuleb rohkem rõhku panna eelnõude ja seletuskirjade keelelisele toimetamisele. Ainult korrektses ja õiges eesti keeles kirjutatud seadus saab olla maksumaksjatele üheselt arusaadav.

Maksukoormus

Maksukoormus peab alanema. Riigile laekuvat raha peab kokkuhoidlikumalt kasutama. Lubamatu on priiskamine ja raha sihipäratu või kontrollimatu kulutamine.

EML peab õigeks tööjõu maksukoormuse jagamist tööandjate ja töötajate vahel. Tööjõule rakenduv maksukoormus on Eestis liiga kõrge. EML ei toeta sotsiaalmaksu alammäära tõstmist ning peab õigeks sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamist ka töötajatele. Maksusüsteem peab senisest enam soodustama uute (sh osalise tööajaga) töökohtade loomist ning tegevust alustavaid ettevõtjaid.

Sihtotstarbeliselt kogutavaid makseid ei tohi kasutada muudeks eesmärkideks. Riigilõivud peavad olema vastavuses lõivustatavate toimingute tegelike kuludega.

Maksusoodustused

Maksustamise peamine eesmärk on riigi tegevuseks vajalike tulude saamine. Maksusüsteemi rakendamine muudel eesmärkidel on vastuolus riigi ja omavalitsuste fiskaalhuvidega. Seetõttu tuleb hoolikalt kaaluda maksustamisele regulatiivsete eesmärkide seadmist, eelistades muid majandus- ja sotsiaalpoliitika vahendeid.

Samas ei tohi maksusüsteem tekitada uut ebaõiglust. Maksustamine ei tohi seada ohtu inimese eksistentsi. EML peab õigeks tõsta tulumaksuvaba miinimumi vähemalt miinimumpalgani.

Maksusoodustusi ei tohi anda meelevaldselt. Maksusoodustuste süsteem peab olema läbimõeldud ja põhjendatud. Olemasolevate maksusoodustuste kaotamisel ei tohi kahjustada maksumaksjate õiguskindlust.

Rahvusvaheline maksustamine

Eesti maksusüsteem peab toetama Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet. Käibemaksuseadus ja tollieeskirjad peavad soodustama kaupade eksporti, importi ja transiiti läbi Eesti. Tulumaksuseadus peab soodustama Eesti ettevõtjate investeeringuid välismaale ning välisinvesteeringuid Eestisse.

EML peab vajalikuks Euroopa Liidu siseselt liikmesriikide omavahelise maksukonkurentsi säilimist. EML pooldab ühehäälsuse nõude säilitamist otseste maksude harmoneerimisel. EML pooldab Eesti juriidiliste isikute tulumaksusüsteemi säilitamist.

Maksude haldamine

Maksude haldamine ei tohi tekitada ülemääraseid kulusid maksuhaldurile ega maksumaksjale. EML on seisukohal, et maamaks praegusel kujul on ülemäära kulukas ja tuleb kas kaotada või ümber korraldada.

Maksuhaldur peab suhetes maksumaksjaga pidama kinni hea halduse põhimõtetest ning

suhtlema maksumaksjaga kui võrdse partneriga. EML peab oluliseks maksuhalduri ametnike

professionaalset väljaõpet ja täiendkoolitust. Hea maksuametnik peab olema tugev teoorias ja praktikas, ta peab tundma turumajanduse reegleid ja olema hea suhtleja.

Maksuseaduste tõlgendamise ja rakendamise praktika peab olema ühtlane. Maksuhalduri selgitused peavad olema usaldusväärsed. Maksuseaduste tõlgenduspraktikat ei tohi muuta tagasiulatuvalt. EML toetab siduvate eelotsuste süsteemi sisseviimist Eestis.

Maksukohustuslased peaksid riiki nägema kui vahendit, mille kaudu tagatakse kõigile ja igaühele tema õiguste, vabaduste ja kohustuste realiseerimine. Eeltoodu kätkeb endas ka maksukohustuslase kohustust ausalt ja tähtaegselt oma maksukohustused täita. EML peab vajalikuks korraldada koostöös maksuhalduriga maksumaksjate pidevat teavitamist ja koolitamist, et aidata kaasa üldise maksualase teadlikkuse ja õiguskuulekuse kasvule.

Maksuraha kasutamise kontroll

Riigieelarve peab olema läbipaistev ja kontrollitav. Üldsus peab senisest rohkem kontrollima riigi ja kohalike omavalitsuste tegevust maksuraha kasutamisel. Maksumaksja raha raiskamise juhtumid tuleb avalikustada ja süüdlasi tuleb karistada.

Avalike ülesannete delegeerimine erasektorile ja eraõiguslike struktuuride moodustamine ei tohi kahjustada avalike teenuste kvaliteeti ega maksuraha kulutamise läbipaistvust.

EML peab õigeks sisulise haldusreformi läbiviimist, mille käigus vaadataks üle kõikide avaliku sektori funktsioonide reaalne toimimine, likvideeritaks paralleelstruktuurid ning välistataks vastutuse hajumine erinevate ametkondade vahel.

Kohalikud omavalitsused peavad saama suurema otsustusõiguse oma tulubaasi määramisel. EML peab õigeks tulumaksust kohalikele omavalitsustele laekuva osa suurendamist ning riiklike toetuste vähendamist. Ühtlasi peab EML vajalikuks kohalike omavalitsuste tegevuse tõhusamat kontrollimist.

vastu võetud üldkoosolekul 29. märtsil 2006. a