iconJuurdepääsetavus
Maksuseaduste kommentaaride kogumik 2023 tellimine Esitan tellimuse

Maksuküsimus: 823

Küsimus

Tööandja (firma) on töötajatele üürinud korterit. Üürileping lõpetatakse ja üürileandja esitab üürilevõtjale e. firmale nõude tekitatud kahju kohta. Nõue on fikseeritud kirjalikult ja seal on ka nõude esitamise kuupäev kirjas. Üürileping lõpetati augustis, nõue esitati oktoobris. Firma ei ole nõus esitatud kahjunõudega, ega ka selle tasumisega. Edasi arutab nõuet juba kohus.

Mismoodi peab seda kahju hüvitamise nõuet kajastama tööandja (firma) raamatupidamises? Kas ja millal tuleb arvele võtta erisoodustusena kahjunõue ja tasuda tulu- ja sotsiaalmaksud?

Vastus - 16.11.2007

NB! Vastatakse vastamise ajal kehtivat õiguslikku konteksti arvestades, kui vastuses seda ei täpsustata.

Kuna kohtuvaidlus seisab ees, siis ei ole vaja nõuet üles võtta. Võimalik, et üürileandja kahjunõue ei ole piisavalt põhjendatud ja tõendatud. Lisaks sellele on arvatavasti tegu ebaolulise summaga, mida võib raamatupidamises lihtsustatult arvestada. Kui nõue oleks suur (vähemalt 100 000 krooni), ka siis võib ebapiisava kindluse puhul sellest ainult aastaaruande lisades rääkida.

Mis puudutab erisoodustuse maksustamist: erisoodustuse tulu- ja sotsiaalmaks tuleb tasuda riigile alles siis, kui erisoodustus on tekkinud (kui töötajatele on hüve antud). Kuna erisoodustuse tekkimine pole veel sugugi kindel (kohtuvaidlus alles seisab ees), siis ei näe põhjust, miks peaks kahjunõude erisoodustusena arvele võtma.