Juurdepääsetavus
Maksuküsimus: 67594
Küsimus
Ettevõte üürib Tallinnas äripinda, mille juurde kuulub ka parkimiskoht. Parkimiskoht on arvel eraldi kajastatud. Seda parkimiskohta kasutavad peamiselt kliendid, et külastada meie ettevõtet ja juhatuse liikmed.
Juhatuse liikmed kasutavad üks kord nädalas, kui teisest linnast kohale sõidavad. Kuidas toimida parkimiskoha käibemaksuga? Kas parkimiskulult ei tohiks siis üldse sisendkäibemaksu maha arvata? Või saab 50% sisendkäibemaksu maha arvata? Ettevõtte omanduses ühtegi sõiduautot pole.
Vastus - 06.03.2024
NB! Vastatakse vastamise ajal kehtivat õiguslikku konteksti arvestades, kui vastuses seda ei täpsustata.Tegemist on üldise perioodilise parkimiskuluga. Sõiduautodega seotud sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang kehtivas käibemaksuseaduses (KMS § 30 lg 3) ütleb järgmist: Ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning sellise sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel arvatakse arvestatud käibemaksust maha 50 protsenti sisendkäibemaksust.
https://www.riigiteataja.ee/akt/121112023010?leiaKehtiv#para30
KMS § 30 piirangu alla saaks perioodilised parkimiskulud paigutada ainult siis, kui kogu kuu jooksul kehtib parkimisõigus ainult ühele või mitmele täpselt teada olevale sõiduautole (näiteks auto numbrimärgiga tähistatud parkimiskaart või -koht). Sel juhul saab lähtuda vastava sõiduauto kohta kehtivast proportsioonist (vajadusel jagada kulu autode arvuga). Ettevõtte tegevuse iseärasusest sõltuvalt võivad parkimise mahud olla väga erinevad. Tasu võib olla seotud ühe kindla autoga, aga võib olla seotud parkimiskohaga, mida kasutab väga palju erinevaid autosid, mis ei pruugi olla üldse selle ettevõtte kasutuses, kes parkimise eest maksab. 50% käibemaksu mahaarvamise piirang saab kehtida ainult oma autodele, mitte võõrastele autodele.
Kui parklakohta antakse kasutada erinevatele autodele, siis tuleb mahaarvamisel lähtuda üldisest põhimõttest ehk ettevõtte tegevuse iseloomust. Kui parkimiskoht on peamiselt mõeldud klientidele, siis vabal ajal juhatuse liikmete poolt parkimine ei too kaasa sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangut, sest ettevõtte üldine kulu (kuu tasu) ei suurene sellest, kui juhatuse liikmed ka parkimiskohta kasutavad. Täpse arvestuse pidamine parkimise aja kohta oleks ebamõistlikult keerukas. Samuti on mõistlik eeldada, et töökoha juures auto parkimine on tööks vajalik.
Seetõttu ei mahu küsimuses kirjeldatud juhtum KMS 30 piirangu alla ja sisendkäibemaksu võib täies ulatuses maha arvata. Seda eeldusel, et ettevõtte tegevuse väljund on käibemaksuga maksustatav. See, et ettevõttel endal autod puuduvad, ei tähenda, et parkimiskoha kulu sisendkäibemaksu ei saa maha arvata. Käibedeklaratsioonil tuleb parkimiskoha sisendkäibemaks näidata üksnes real 5 (st, ei deklareerita ridadel 5.3 ja 5.4).
Kui ettevõte tegutseb sellisel viisil, et tal tekib osaliselt ka maksuvaba käive (nt finants, tervishoid, hambaravi jms – vt KMS § 16), siis toimub sisendkuludelt käibemaksu mahaarvamine proportsionaalselt (vastavalt valitud meetodile).