Maksuküsimus: 406

Vastus - 30.11.2006

Kui käibemaksukohustuslane annab teisele isikule oma kaupa tasu eest kasutada (osutab teenust), siis on maksustatavaks väärtuseks üldjuhul tegelikult makstav tasu ilma käibemaksuta (KMS § 12 lg 1). Kui selline maksustatav väärtus on harilikust väärtusest madalam, rakendub teenuse ostuhind või omahind (KMS § 12 lg 5). Seda, kas 4 krooni kilomeetri kohta on selline hind, mille puhul peaks rakendama KMS § 12 lg 5, on küsimuse põhjal raske öelda. Rahandusministri määrusega kehtestatud kilomeetri hind on mõeldud siiski erisoodustuse arvutamiseks ning käibemaksu puhul rakendatakse seda omatarbe maksustatava väärtuse leidmiseks (KMS § 12 lg 7). See, et juriidilise isiku osanikud või aktsionärid kattuvad, ei oma tähtsust (vt omatarbe mõistet KMS § 2 lg 6).
Kui autot antakse tasuta teisele juriidilisele isikule kasutada, siis rakendub KMS § 12 lg 5 ning TuMS § 49 lg 1. Erisoodustusmaks ning käibemaksu puhul omatarve on teiste eesmärkidega. Erisoodustusmaksu makstakse, kui tööandja sõiduautot kasutatakse töötajate isiklikuks tarbeks (erasõidud) ja omatarbe puhul on tegu ettevõtlusvälise kasutamisega sisuliselt. See ei tähenda, et sama auto tasuta kasutada andmise puhul isikule, kes ei ole töötaja või kelle puhul omatarvet juba oleks maksustatud, maksukohustusi ei tekiks.
Samaaegse maksukohustuse tekkimine oleks välistatud, kui töötajad sel ajal autot eratarbeks ei kasuta ja tööandja seda seetõttu ei maksusta. Sel juhul maksustatakse ainult auto teisele isikule tasuta kasutada andmist. Kui aga tööandja rakendab TuMS § 48 lg 8 sätestatud 2000-kroonilist piirmäära, siis on võimalik sisuliselt mõlemate maksukohustuse aluste üheaegne rakendumine. Kui tööandja ei viitsi kilomeetite üle arvestust pidada, siis hõlmab 2000-kroonine maksustatav väärtus ju terve kuu ning seetõttu võib ka maksukohustus topelt tekkida.