Maksuküsimus: 2901

Vastus - 24.08.2017

Käibemaksuseadus ega käibemaksudirektiiv ei piira ja ei ole kunagi piiranud ühegi kululiigi puhul sisendkäibemaksu mahaarvamist sellega, et seade (käesoleval juhul töötaja sõiduauto), mida ettevõtluse huvides kasutatakse, peaks kuuluma selle isiku omandisse, kes sisendkäibemaksu maha arvab. Samuti pole tööandjal keelatud osta kütust kasutamiseks töötaja sõidukis.

Töötajad teevad väga palju erinevaid oste oma rahast ja esitavad raamtupidamisele kuludokumente hüvitamiseks ning ainult sõiduauto puhul kipub maksuamet pidevalt arvama, et see pole "õige kulu".

Me pole siiamaani kohanud näiteks tõlgendust, et tööandja ei tohiks elektriarvelt sisendkäibemaksu maha arvata, kui töötaja on kodust oma sülearvuti või mobiiltelefoni tööle kaasa võtnud või kui remondimees kasutab töö juures oma tööriistu. Sõiduauto puhul jookseb aga mõistus millegipärast kinni.

Maksuameti väärtõlgenduse põhjuseks on asjaolu, et tulumaksuseadus näeb ette isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmise ilma kuludokumente esitamata. Nad on lihtsalt keeranud selle sätte pea peale – asendanud tulumaksuseaduse käibemaksuseadusega ja õigusest teinud kohustuse (et kui kuludokumente ei pea hüvitise saamiseks esitama, siis neid ei tohigi esitada ega arvesse võtta).

EML on korduvalt Rahandusministeeriumi ja MTA tähelepanu juhtinud ja üritanud erinevate võrdluste ja näidete abil veenda neid nende mõttekäigu vildakuses, kuid kuna sõiduautode maksustamise süsteem on nagunii üsna ebaloogiline ja meelevaldne, siis nad ei tunne ennast eriti puudutatuna ka siis, kui nad peaksid mõistma, kui ebaloogiline ja naeruväärne see tõlgendus tegelikult on.

Meil puudub info, et Eesti kohtutes oleks selles küsimuses kunagi ühtegi vaidlust olnud.

Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks on oluline, et kütusearvel oleks ostjana märgitud tööandja või on tegemist lihtustatud arvega (automaattankla tšekk).