Järgmine koolitus: 11.10.2022 - Tallinn - Sügiskonverents 2022 Registreeri / loe lähemalt

Maksuküsimus: 285

Küsimus

Firmaomanik müüb korteri järelmaksuga endale kuuluvale firmale. Situatsioon järgmine: Firma omanik võttis eraisikuna laenu (mitteeluruumi soetamiseks) ja ostis selle laenuga korteri, mis on kasutusel firma büroona. Firma ise ei oleks pangalt laenu saanud. Kas firma võib nüüd omaniku eest laenumakseid maksta ja omanikule esimest sissemakset hüvitada. Millal tuleb korter eraisiku omandist firma nimele vormistada, kas sellel ajaliselt üldse tähtsust on?

Vastus - 03.07.2006

NB! Vastatakse vastamise ajal kehtivat õiguslikku konteksti arvestades, kui vastuses seda ei täpsustata.

Esiteks muidugi peab selgitama, et firma on ärinimi (vt ÄS § 7: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1032848) ja juriidiline isik ega tema vara ei saa kuuluda teistele isikutele (vt AÕS § 6 lg 2: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=960909). Peale eelneva teadvustamist langevad tihti paljud küsimused ära, sest kaob petlik mulje nagu isik teeks tehingu iseendaga vms.
Nüüd on lihtsustatult kaks varianti: kas juriidiline isik soovib korterit endale soetada või üksnes kasutada. Kui soovib soetada, siis võib ta ka laenumakseid maksta ja esimese osamakse hüvitada. Omandamise kokkuleppe võiks võimalikult kiiresti vormistada ning seal peaks näitama ka, et mingid osamaksed on juba omandamiseks tehtud. Põhimõtteliselt piisaks algatuseks ka korteri omandamise eellepingu tegemisest ning müügilepingu eraisiku ja juriidilise isiku vahel võiks ka hiljem teha. Eelleping peab olema notariaalne (maksustamist see tõsi küll ei mõjuta, kui ka lihtkirjalik leping sõlmitakse, kuid see võib vaidlusi kaasa tuua).
Kui mõistliku aja jooksul omandi üleminekut ei vormistata, siis võib see tõesti maksuhalduriga vaidlusi põhjustada. Alati võib arvestada, et maksustamisel lähtutakse asjade majanduslikust sisust ja juriidiline vorm ei ole peamine otsustaja, kuid mingid piirid on ka sellel põhimõttel.
Kui juriidiline isik soovib üksnes kasutada korterit büroona, siis võib laenumakse või siis esimese sissemakse piires hüvitamist käsitada nt kasutuslepingujärgse tasuna. See peaks vastavalt siis pooltevahelisest kokkuleppest nähtuma, mille eest ja kui palju makstakse.
Kui kasutustasu ei ole saaja ettevõtlustuluks, siis tuleb makse tegijal kinni pidada tulumaksu TuMS § 41 p 7 alusel. Kui kasutuslepingu alusel makstav tasu on saaja ettevõtlustuluks, siis maksab ta maksud ise. Vt selle kohta ka Riigikohtu otsust siit: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-30-04