Järgmine koolitus: Tallinn - Sügisseminar 2021 registreeri / loe lähemalt

Maksuküsimus: 2700

Küsimus

Eesti ettevõte rendib oma tööjõu välisriigi residendile. Välisriigis on vormistatud filiaal, mis esitab tööjõu rentimise eest arved ja seal ka oma raamatupidaja, kes tegeleb selle riigi maksupoliitika ja raamatupidamisega. Seega on n-ö topelt raamatupidamine - Eestis, maksud, tulud, kulud jne.
Töötajad aga teevad tööd kaootiliselt - nt 2 nädalat Eestis oma firma jaoks ja 2 nädalat välisiriigis renditud tööjõuna. Saan aru, et välisriigis töötatud aja eest tekib maksukohustus välisriigis ja maksud makstakse töötajate palgalt välisriigis, sellega tegeleks siis välisriigi raamatupidaja ja seda peab kajastama ka Eesti raamatupidamises. Kuid kuidas seda kõike vormistada, et mõlemad riigid rahule jääks ja maksud õigesti makstud saaks? Kas tuleb teha 2 töölepingut- Eesti ja välisriigi oma? (töökohaks on mitu riiki ju). Kas nt TÖR's tuleb iga kord kui töötajad Eestis tööd teevad lepingut alustada ja lõpetada? Kuidas on töötasu maksudega, millises riigis on töötajal tervisekindlustus jne? Eestis oleval tööperioodil maksud Eestis (ei pruugi tulla miinimumtöötasu, aga aru saan nii, et sel juhul sots.maks tuleb tasuda täies ulatuses ehk 117,15€) või on midagi segamini läinud?

Lähetusena asja vormistada ei saaks kuna tegu tööjõu rendiga, kas olen õigesti aru saanud?

Hetkel on maksustamise ja vormistamise poolelt kõik väga segane. Loodan, et saate asjasse selgust tuua, et saaks asja õigesti toimima.

Vastus - 08.05.2015

NB! Vastatakse vastamise ajal kehtivat õiguslikku konteksti arvestades, kui vastuses seda ei täpsustata.

Tööleping on üks ning selles on eritingimus, mis puudutab töölähetusi. Kui tegelik töö tegemise koht on Eestis ja siin tehakse reaalselt ka tööd (kuigi vahepeal käiakse lähetustes), siis siit mujale tööle saatmine on töölähetus ning maksta tuleb vastavalt ka välislähetuse päevaraha ning tagada majutus jms. Püsiv tegevuskoht ei ole eraldiseisev juriidiline subjekt, see on lihtsalt äritegevuse koht, mille kaudu teises riigis ettevõtlusega tegeletakse, kuid püsiva tegevuskohaga lepingut sõlmida ei saa, sest isik on Eesti ettevõtja ning leping sõlmitakse sellega. Kahe eraldi sisuga töölepingu sõlmimine ei ole samuti vajalik. Samuti on töötamise registris vaid üks kanne.

Kui välisriigiks, kuhu tööd tegema minnakse, on teine EL liikmesriik või Norra, siis tuleb Sotsiaalkindlustusametist töötajatele hankida vormid A1 – sellisel juhul tasutakse sotsiaalkindlustusmaksed endiselt kõik Eestisse. Muude riikide puhul tuleb kohalikku seadust uurida ja vaadata, kuidas käituma peab. Eesti sotsiaalmaksuseadus on selliselt üles ehitatud, et kui väljamakse tegijaks on siinne tööandja ning väljamakse saaja Eesti resident, siis rakendatakse sotsiaalmaksuseadust kogu maailmas, st võib tekkida ka sotsiaalkindlustusmaksetega topeltmaksustamise oht ning tuleks uurida, kas sellisel juhul oleks võimalik, et tööleping sõlmitakse vahetult tellija ja töötaja vahel või leitakse muu lahendus.