Juurdepääsetavus
Maksuküsimus: 2607
Küsimus
1. Kui inimene tuleb tööle põhikohaga ja saab vähemalt miinimumpalka, siis on kõik korras, tulumaksuvabastus 144 € ja sotsiaalmaks miinimum 105,60 €.
Kui inimene tuleb tööle osalise tööajaga ja maksab tulumaksu 1. eurost alates, kas siis saab kasutada sotsiaalmaksu arvestust vastavalt tegelikult väljatöötatud töötasule?
2. Kui inimene tuleb tööle VÕS alusel, siis selle järgi võib lepingu sõlmida kas VÕS lepingu või siis töölepingu. Nagu ma aru saan, siis VÕS lepingu alusel sõlmitud töösuhe ei anna töötajale ei haigus-, sotsiaal- ega töötuskindlustust.
Kuidas kõige targemini toimida töötajaga, kes ei tööta täistööajaga.
Vastus - 21.10.2014
NB! Vastatakse vastamise ajal kehtivat õiguslikku konteksti arvestades, kui vastuses seda ei täpsustata.1. Jah, kui tal on teine töökoht, kus arvestatakse igakuist maksuvaba tulu. Kui see on aga nt tema ainus töökoht, siis peaks üldjuhul siiski kuumääralt sotsiaalmaksu tasuma (SMS § 2 lg 2). Erandid on nt pensionäridel ja õpilastel (vt SMS § 2 lg 4). Samuti on teatud juhtudel võimalik sotsiaalmaksu summeerida (SMS § 2 lg 2.2).
Osaline tööaeg ei ole erand, kuid erand on lühendatud tööaeg ja see hõlmab haridustöötajaid ja alaealisi, vt täpsemalt SMS § 2 lg 4 p 2. St kui töötab lihtsalt poole kohaga ja ta ei ole ei pensionär, õpilane ega muu SMS § 2 lg-s 4 nimetatud isik, siis makstakse sotsiaalmaksu ikkagi vähemalt kuumääralt, kui tegelik väljamakse jääb alla selle. Kui töötasu ületab kuumäära, siis makstakse tegelikult tasult. Töövõimetuspensionäride puhul maksab tööandja alates summast, mis ületab kuumäära, kuid selleks on vaja õiged paberid täita ja Sotsiaalkindlustusametile taotlus esitada. Vt selle kohta MTA juhendit siit: http://www.emta.ee/index.php?id=14301.
2. Võlaõiguslik teenuse osutamise leping (nt käsundus- või töövõtuleping) ja tööleping erinevad nii sotsiaalsete tagatiste kui ka tellija juhtimisele ja kontrollile allumise ulatuse osas. EML ei saa selles mõttes reklaamida teenuse osutamise lepinguid kui soodsamaid, sest nad on soodsamad eelkõige tellijale, mitte täitjale. Samuti oleks väär kunstlikult vale leping sõlmida.
Erinevalt töölepingulisest suhtest, muude võlaõiguslike suhete puhul ei kehti sotsiaalmaksu maksmise kohustus mitte kuumääralt, vaid tegelikult väljamakselt. Kuid selleks, et ravikindlustuskaitse tekiks, tuleks isikule ikkagi maksta igakuiselt vähemalt sotsiaalmaksu kuumäära ulatuses teenustasu.
Muude maksude/maksete osas on aga kõik sarnane, sh ka töötuskindlustuse puhul. Töötajate puhul on lihtsalt võimalike hüvitiste ring laiem (on töötuskindlustushüvitis, koondamishüvitis, tööandja maksejõuetuse hüvitis). Võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu puhul on vaid töötuskindlustushüvitise saamise võimalus, kuid töötuskindlustusmakset kogub riik loomulikult sama palju nagu töösuhte puhul.