Juurdepääsetavus
Maksuküsimus: 1919
Küsimus
Kas kunstialase loometegevusega tegeleva firma juhatuse liige (ainuke tegevliige) võib oma fotozurnalistika alase magistriõppe kulu välismaal (õppemaks, elamise kulud ja õppevahendite soetus) kajastada kui firma põhitegevuslikku kulu? Kas ja millises mahus on see võimalik teostada ilma maksustamata ning millised maksud siia lisanduvad?
Vastus - 16.08.2011
NB! Vastatakse vastamise ajal kehtivat õiguslikku konteksti arvestades, kui vastuses seda ei täpsustata.Selliste kulutuste puhul tekib küsimus erisoodustusest. TuMS § 48 lg 4 p 10 kohaselt on erisoodustuseks, kui juriidiline isik kannab oma töötaja või juhatuse liikme puhul täiskasvanute koolituse seaduse § 3 tähenduses taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulud, välja arvatud julgeolekuasutuse ametniku tasemekoolituse kulud.
Seega kuuluksid kõik koolitusega seotud kulutused erisoodustusena maksustamisele. Ainus mida siit ilmselt eristada saaks oleks erinevad raamatud/õpikud, mis on kasulikud ka väljaspool koolitust ning töövahendid loometegevuseks.
Alates 01.01.2012 jõustuv tulumaksuseaduse redaktsioon (§ 48 lg 4 p 10) näeb ette, et erisoodustuseks loetakse muuhulgas: täiskasvanute koolituse seaduse § 3 tähenduses taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmine, välja arvatud töö- ja teenistussuhtega ning juriidilise isiku juhatuse liikme, välismaa äriühingu filiaali juhataja ja mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhi ülesannetega otseselt seotud tasemekoolituse kulude katmine.
Elamiskulude katmine on ka alates 01.01.2012 erisoodustus, kuid õppekulude osas tekib seega võimalus kulude kandmiseks maksukohustuse tekkimiseta.
Silmas peab muidugi pidama, et koolitus peab olema tööandja huvides, st seotud praeguste või tulevaste tööülesannetega. Võimalik on ka osaline erisoodustus (nt kui kulud kaetakse tervikuna, kuid hinnanguliselt võib vaid nt 50% lugeda tööandja huvides tehtud kuluks ning 50% ulatuses erisoodustuseks).
Võib sõlmida koolituslepingu, võib ka töölepingus tööandja kohustuse sätestada mingite kulude hüvitamiseks, kuid võib ka eraldi juhatuse otsuse teha, milles näidatakse ära, mida, millises ulatuses ja kellele ning mis motiividel hüvitatakse.
Soovitan tutvuda MaksuMaksjas ilmunud artikliga hetkel kehtiva redaktsiooni kohta, seda saab kasutada ka uue sätte sisustamisel erisoodustuse mõiste osas:
Robert Sarv, Martin Huberg. Tasemekoolituse kulude katmise maksustamine koolituskulude hüvitamise kokkuleppe korral. – MaksuMaksja, 2010, nr 9, lk 33-36.
EML arvates võib praegune regulatsioon olla põhiseadusevastane, kuid kohtupraktika selles osas puudub.