Juurdepääsetavus
Maksuküsimus: 1206
Küsimus
Kui patendibüroo maksab oma klientidele osutatavate teenuste eest Patendiametile pidevalt riigilõivu, mille ta klientidele esitatavate arvetega neilt tagasi saab, siis kas on õige alates 2009. a tugineda endiselt muudetud käibemaksuseaduses kehtima jäänud §12 lõikele 9, jättes riigilõivu käibest välja ja arvestades seda vahekontol?
Või peab lähtuma §12 uuest lõikest 6', kus maksustatava väärtuse hulka arvatakse ka lõivud, mis Maksu- ja Tolliameti kodulehel käibemaksuseaduse muudatuste rubriigis § 12 muudatuste all on lähti räägitud kui riigilõiv, mida teenuse osutaja teenuse saajalt nõuab? Kas siin on vastuolu ja millest tuleks lähtuda?
Vastus - 15.01.2009
NB! Vastatakse vastamise ajal kehtivat õiguslikku konteksti arvestades, kui vastuses seda ei täpsustata.KMS § 12 lg 6¹ ja lg 9 reguleerivad erinevaid olukordasid. Teie juhtum läheb ikka KMS § 12 lõike 9 alla, sest tegu ei ole patendibüroo enda tasutava riigilõivuga, vaid büroo klientide eest tasutava riigilõivuga. Tegemist on just nimelt teenuse saajalt tema nimel ja arvel tehtud kulude katteks tagasimaksena saadud summadega.
Lõikes 6¹ nimetatud maksud ja lõivud tähendavad kauba müüja või teenuse osutaja enda nimel ja arvel tasutavaid makse ja lõive, mille võrra suurendatakse kauba või teenuse hinda. Näiteks võib tuua maaomaniku maamaksu, mis üürnikelt sisse nõutakse või alkoholitooja makstud aktsiisi. Samuti puudutab see lõige näiteks kauba impordil tasutud tollimaksu. Tegemist on sõnastusliku, mitte sisulise muudatusega.
Teiste isikute nimel ja arvel makstav riigilõiv on jätkuvalt käibe maksustatava väärtuse hulgast välistatud KMS § 12 lg 9 kohaselt.