Järgmine koolitus: 11.10.2022 - Tallinn - Sügiskonverents 2022 Registreeri / loe lähemalt

Viis sammu, mis viisid Eesti majanduskriisini

Viis sammu, mis viisid Eesti majanduskriisini

Rubriik: Päevaleht

Mikk Salu kirjutab Eesti Päevalehe Ärilehes, et riigieelarve kiire kasvatamine, tulumaksu langetamine, Eesti Panga passiivsus laenukasvu ohjeldamisel, reformide toppamine ja laenamist soosiv maksusüsteem aitasid majanduse ülekuumenemisele kaasa.

Eelmisel nädalal Tallinnas esinedes rääkis Soome keskpanga juhatuse liige Seppo Honkapohja, et üks Soome (aga ka teiste Põhjamaade) 1990. aastate alguse suure majanduskriisi põhjusi oli laenuvõtmist soosiv maksusüsteem. Ka Eestis on üks selline faktor: 1996. aastal kehtestatud tulumaksu tagastamine eluaseme laenu intressidelt. Juba mõni aasta tagasi saadi aru, et süsteem jääb ajale jalgu. Näiteks Eesti Pank ja Andres Lipstok rääkisid 2004.–2005. aastal korduvalt, et võiks selle lõpetada. Hansapanga juht Erkki Raasuke ütles tollal, et tulumaksu tagastust arvesse võttes tuleb efektiivseks intressimääraks 2,5%. „See on määr, kust tavaliselt finantseerivad ennast tugevad omavalitsused, meil saab sisuliselt inimene tänavalt,” sõnas Raasuke. Eestlased said sel ajal Euroopa peaaegu kõige odavamaid eluasemelaene. Poliitikud olid aga üksmeelselt vastu. Keskerakond teatas tollal, et teema pole aktuaalne. „Inimeste vajadus uue elamispinna järele on jätkuvalt suur,” seisis nende pressiteates. Janno Reiljan teadis rääkida, et Eesti Pank läheneb kodulaenu teemale valesti. Peaminister Andrus Ansip arvas, et asi pole küps. Isamaliidu esimees Mart Laar ütles, et ei kiida seda heaks. Rahandusminister Aivar Sõerd avaldas Eesti Panga ettepaneku suhtes ettevaatlikkust. Riigikogulane Peeter Kreitzberg ütles aga: “Minu jaoks lõhnab see asi halvasti. Lipstok vaatab tulumaksu tagastamata jätmist puhtalt monetaarsest aspektist, täielikult puudub aga sotsiaalne argumentatsioon.” Need on mõned nopped 2005. aasta ajakirjandusest. Loe täpsemalt: http://www.epl.ee/artikkel/455757