Erik Aru kirjutab Eesti Päevalehe Ärilehes valitsuse kavandatavast aktsiisitõusust.

Kõrvale võib jätta need aktsiisimaksud, mis jäävad praegu allapoole EL-i miinimummäära, näiteks mootorikütuste või tubakatoodete oma. Nende osas pole tõepoolest midagi teha, tuleb tõsta. Kui mitte praegu, siis paari aasta pärast. Küsimuse üle, kas lootus kiiremini euroalasse jõuda kaalub üles selle, et Eesti ettevõtjate konkurentsivõime langeb kütuseaktsiisi tõusu pärast mitte keskpikas, vaid lühiperspektiivis, võib vaielda lõputult ja toetada oma väiteid kindlasti ka oponentide omadele risti vastu käivate arvutustulemustega.

Selgemaks läheb asi aga alkohoolsete jookide, iseäranis lahjemate rüübete puhul. Alkoholiaktsiisi kavatseb Eesti valitsus tõsta aastavahetusel kümnendiku, järgmise aasta juulis aga veel 20% võrra. Kõrge alkoholiaktsiisi poolest paistavad EL-is silma teadagi Põhjamaad, aga ka Suurbritannia-Iirimaa. Maarjamaine õlleaktsiis ületab EL-i miinimumi juba peaaegu kahekordselt.

Pooleliitriselt neljaprotsendise pilsneri pudelilt korjab maksu- ja tolliamet praegu 2,3 krooni, 5,4-protsendiselt Saku Rockilt juba üle kolme krooni. Erandiks on ainult väiketootjate – sellesse kategooriasse mahub Eestis vaid Sillamäe õlletehas – valmistatud kesvamärjukesele kehtiv soodusmäär. Rahandusministeeriumi koostatud pressiteates toodud tabel arvestab aga õlleaktsiisi millegipärast just tolle 50-protsendise soodusmäära järgi. Tegelikult kallineb viieprotsendist õlut sisaldav pudel mitte 47, vaid hoopis 93 senti.

Siiski jääb Eesti ka pärast aktsiisitõstmist kaugele maha näiteks Iirimaast või Suurbritanniast, kus õllesõber peab juba neljaprotsendise alkoholisisaldusega humalajoogi ostmisel valitsusele ohverdama üle 12 krooni. Samas aga kasutavad lätlased EL-i miinimummäära. Loe täpsemalt: http://www.epl.ee/majandus/387687 Loe ka EML pressiteadet: „Aktsiisitõus tuleb kompenseerida tulumaksu alandamisega“