Maris Lauri, Hansabank Marketsi makroanalüütik, kirjutab Eesti Päevalehes kavandatavatest aktsiiside muudatustest.

Kahtlematult oleks parem, kui valitsus mõned aastad tagasi oleks lubatud aktsiisitõusud ära teinud – siis oleks praeguseks jäänud vähem tõsta, et miinimumtasemetele jõuda. Tollal arvas valitsus aga, et aktsiiside mittetõstmine avab tee eurole. See, et 2008. aasta on mitmete aktsiiside puhul viimane tõstmise aasta, oli teada juba enne Euroopa Liitu (EL) astumist ehk siis 2003.

aastal. Niisiis pole selles osas, mis oli varem teada, kaeblemiseks põhjust. Kahtlematult on parem, kui kõik vajalikud aktsiisitõusud tehakse ära võimalikult kiiresti, sest siis on lootust 2010. aastal inflatsioonikriteeriumi täita ning seejärel 2011.

aastal euro kasutusele võtta, mis vähendaks mitmeid Eesti majanduse riske. Aktsiiside tõstmine miinimumtasemest enam on juba poliitiline küsimus, kuid kui need on otsustatud, tuleb ka need tõusud võimalikult kiiresti ära teha. Kahtlematult on makse soodsamates majandusoludes lihtsam tõsta ka inimeste seisukohalt, kuid seekord kipub palju maksutõuse sattuma väga lühikese ajaperioodi sisse. Siin tuleb võibolla rohkem kaaluda, kuid iga edasilükkamine lükkab ka võimalikku inflatsioonikriteeriumi täitmist - ja seega ka eurot - edasi.

Kindlasti on oluline, et maksude tõusuga teenitud raha ei kasutataks valitsuskulutuste lihtviisiliseks tõstmiseks. Valitsuskulutuste kasvu peab väga selgelt piirama, see tähendab, et olulistes valdkondades tuleb seda tõsta, kuid mujal kasvu pidurdada. Näha on, et riigieelarvest palka saavate inimeste arv on väga oluliselt kasvanud viimase aasta-pooleteise jooksul ning selles osas oleks korrigeerimine vajalik. Seda saab teha ka nii, et töötavate inimeste sissetulek kasvab.

Loe täpsemalt: http://www.epl.ee/artikkel/386686