Alates 1. jaanuarist peavad suuremad, vähemalt 20 MW võimsusega sooja- ja elektritootjad hakkama tõendama hakkepuidu ja teiste biomasskütuste päritolu. Kui ettevõtjal ei õnnestu tõendada, kust ja kuidas puud on raiutud, siis tuleb tal osta CO₂ kvooti. Ettevõtjate hinnangul pole riik välja pakkunud raudpoltkindlat päritolu tõendamise süsteemi ning on reaalne oht, et tulebki hakata kvooti ostma. Kas kliente ähvardabki seetõttu uus hinnatõus?

Utilitase Haapsalu katlamaja kasutas 2021. aastal 16 125 tonni puiduhaket. Selle abil toodeti 52 309 MWh jagu soojust ning atmosfääri eraldus 16 345 tonni CO₂ ehk ühe MWh tootmise käigus tekkis 0,3 tonni CO₂. Praegune kord on selline, et puiduhake loetakse taastuvenergiaks ning selle abil sooja- või elektritootmine on CO₂ kvootide ostmise kohustusest vaba.

Aasta alguses hakkavad aga kehtima Euroopa Liidu taastuvenergiadirektiivist ülevõetud sätted, mille järgi tuleb juhul, kui ettevõtja ei suuda tõendada biomassi säästlikkust, lugeda see fossiilseks. Seeläbi tekib ka kohustus osta CO₂ kvoote. On ilmne, et ettevõtjad neid enda taskust ostma ei hakka ning need summad lisanduvad varem või hiljem tarbijate arvetele.