Eiki Nestor kirjutab SL Õhtulehes töötuskindlustusest.

Töötukassas töötab ainult 23 inimest ja seda tänu koostööle Maksu- ja Tolliameti ning Tööturuametiga. Palgaraha on siiani teenitud rahade paigutamisel saadud tulust. Täna on nõukogu ettepanekul maksemäärad väiksemad (töötajale 0,6% ja tööandjale 0,3%) ja seda kahel põhjusel. Väiksem põhjus on asjaolu, et tööpuudus viimastel aastatel vähenes.

Olulisem on asjaolu, et võrreldes esialgu vastuvõetud seadusega pidas järgmisena võimule tulnud valitsus vajalikuks vähendada töötajate arvu, kellel on õigus töötuskindlustuse hüvist saada. Õigus hüvisele võeti ära nendelt inimestelt, kes lahkusid töölt poolte kokkuleppel. Selle muudatuse tulemusena saavad nüüd töötuks jäämise korral kindlustushüvist alla veerandi pöördujatest. Uues eelnõus on kokku lepitud, et tulevikus ei ole hüvise suurus mitte pool varem teenitud palgast, vaid 70% sellest.

Õiguse hüvisele saavad poolte kokkuleppel töölt lahkunud ja ka need töötajad, kes on lahkunud omal soovil. Pahatahtlikkuse vältimiseks on nende jaoks hüvise määr küll väiksem. Tööandjate koondamishüvist makstakse tulevikus töötukassa kaudu välja suuremas ulatuses. Seejuures tehakse seda tööandjate maksetest, ehk siis koondamised maksavad tööandjad kinni solidaarselt.

Seadus keelab selleks kasutada raha, mille töötajad on kassasse kogunud. Hüvise saajate ringi laienemine ning hüvise suuruse oluline kasv tõstatab loomulikult küsimuse kehtivast maksemäärast. Majandusprognooside aluseks oleva 6% tõusva tööpuuduse korral tähendaks see tööandjate ja töötajate ühispanuse tõusu tänase 0,9 protsendipunkti asemel 1,1 protsendipunktini palkadest (alustati 1,5 protsendipunktiga). Ehk veelgi lihtsamalt – maksad võrreldes praegusega täiendavad 0,1% palgast ja vastu saad oluliselt suurema hüvise töötuks jäämisel pluss õiguse saada hüvist töölt lahkumisel omal soovil ja poolte kokkuleppel.

Loe täpsemalt: http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=279282&d=20080514