Ille Grün-Ots kirjutab Eesti Päevalehe Ärilehe veergudel, et “Helista minu telefoniga, mu tööandja maksab!” Pole just harv repliik seltskonnas.
Oma kasutamata jäänud limiidiga töötelefoni pakutakse teistele helistamiseks eriti kuu lõpus. Üldjuhul kehtib tööandja poolt makstavate telefoniarvete puhul reegel: limiiti ületavad kõned tuleb kinni maksta ja jääki ei kanta järgmisesse kuusse üle. Tavaliselt ei kontrolli tööandja ka seda, kellele on helistatud. AS-i Topauto müügidirektor Erkki Ots ütleb, et nende firmas on mobiilide kuulimiit 1000 ja 2000 krooni vahel, see sõltub inimese ametipostist ning on kirjas töölepingu lisas.
Kui üle limiidi räägitakse, tuleb see järgmisel kuul palgast kinni maksta. Keegi ei aja ka näpuga järge, veel vähem tellitakse mingeid kõne-eristusi: millised töö-, millised erakõned. Kord aastas vaadatakse firmas kõigi töötajate kuulimiit üle. Mõnes firmas kehtivad samad limiidid juba viis-kuus aastat.
See on töötajale pigem kasulik, sest kõned lähevad odavamaks ja juurde tuleb soodustusi. Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami sõnul ei sätestagi õigusaktid töötajale mobiiltelefoniga rääkimise kululimiiti tööülesannete täitmiseks. Ehk siis mingit erisoodustusmaksu pole vaja maksta. “Limiidi kehtestamine ja selle suurus ei sõltu sellest, kes on telefoni omanik – kas töötaja või tööandja,” ütleb Siitam.
Talle jääb ka arusaamatuks, miks nõutakse mõnel pool, et uus töötaja, kes soovib oma isiklikku telefoni koos numbriga ka töötelefonina kasutada, vormistaks numbri telefoni operaatorfirmas ametlikult tööandjale. Loe täpsemalt: http://www.arileht.ee/?majandus=408463