Allar Jõks kirjutab Eesti Päevalehe arvamusküljel, et keskööl toimus devalveerimine. See ei ole halb nali. Täna seaduse jõusse astunud lisaeelarvega seotud seadustepakett võiks oma kujunemisloolt ja õiguskvaliteedilt kanda nime „Õiguspõhimõtete devalveerimise akt”.
Lisaeelarvega ei kujundatud ümber mitte ainult tulubaas, vaid ka põhiseaduses sisalduvad väärtushinnangud. Põhiseadus sisaldab põhimõtteid, mis on põhiõiguste sisustamise ja kaitsmise nurgakivid.
Riigikohus on 16 aasta jooksul ladunud neist õigusriigi vundamendi. Mis põhimõtetest käib jutt? Üks neist on õiguskindlus, mis hõlmab õigusselguse ja õiguspärase ootuse printsiipi. Igaühel peab olema võimalik kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsed ega muutu rabavalt ebasoodsas suunas.
Teise pensionisambasse tehtavate riigipoolsete maksete peatamine on juba ajalugu. Täna käibemaksuseaduses ja keskkonnatasude seaduses kehtima hakanud muudatused ning õppelaenude riigipoolse kustutamise lõpetamine riivavad intensiivselt õiguspärase ootuse põhimõtet.Käibemaksuseaduse muudatused võeti vastu 18. juunil, avaldati Riigi Teatajas 26. juunil ja jõustusid 1.
juulil. Avaldamise ja jõustumise vahele jäi neli päeva, neist kaks puhkepäeva. Kas see on piisav? Selleks tuleb hinnata õigussuhte muutmise ulatust ja sellest tulenevate ümberkorralduste vajadust, samuti seda, kas muudatus oli õiguslikus olustikus ettenähtav või ootamatu.
Käibemaksumäära muutmine sisuliselt üleöö koormas ebamõistlikult ettevõtjaid, põhjustades ettenägematuid kulutusi. Muudatus mõjutab juba sõlmitud lepingute täitmist. Võttes arvesse riigijuhtide retoorikat alates möödunud sügisest, võib käibemaksu tõstmist pidada ootamatuks. Loe täpsemalt: http://www.epl.ee/artikkel/472412