Raimo Poom kirjutab Eesti Päevalehes, et Tallinna linnavalitsuse võlakoormus võib hüppeliselt kasvada ligi 11 miljardi kroonini. Ja seda 7,7-miljardilise eelarve juures!

Samal ajal üritab linnavalitsus kõigiti hoiduda uute eeskirjade täitmisest, et mitte nimetada laenuks linna tehtud kulutusi PPP (public-private-partnership) ehk avaliku ja erasektori koostööprojektidesse. Järgmisest aastast jõustuvate uute raamatupidamislike võlakohustuste arvestamise reeglites peitub linnavalitsuse jaoks määratu oht, sest nende alusel tuleks hakata omavalitsuse võlgade sekka arvutama ka Tallinna kurikuulsate PPP ehk avaliku ja erasektori koostööprojektide koguhinda. Savisaare juhitud linnavalitsus on aga laia joonega PPP-projekte kasutanud riigi kehtestatud maksimaalsest laenukogusest möödahiilimiseks.

Nii renoveerib linnavalitsus 16 pealinna kooli ning on ehitanud ka Loopealse munitsipaalkorterid. Linnaisad eeldavad, et selle aasta lõpuks on Tallinnal arvel umbes kolme miljardi eest laene, mis moodustab 45,5% selle aasta eelarvest. Riik pole omavalitsusel lubanud laenu võtta üle 60% kavandatud eelarve kogumahust. Selle järgi ei paista Tallinn just halb välja.

Kuid praegu ei kajastu Tallinna laenude hulgas eraettevõtetele antud koolide renoveerimisprojektid ega munitsipaalkorterite ehitus muud moodi kui iga-aastaste maksetena. Uute reeglite järgi aga tuleks Tallinnal oma võlgadele liita eraettevõtetele koolide ja linnakorterite ehitamiseks tehtavate maksete kogusumma. Tallinna linnavalitsuse finantsdirektor Katrin Kendra aga ei osanud eile Päevalehele öelda, mis on Tallinna poolt PPP-projektidega võetud kohustuste kogusumma. “See kõik sõltub, sest lepingud on väga erinevad,” väitis ta.

Kuid samal ajal pakkus ta arvutamiseks lihtsustatud rusikareegli, mis küll ei võta arvesse kõiki muutujaid. “Ühe kooli renoveerimine maksis ettevõtjatele keskmiselt 80 miljonit ja neid on PPP-ga kokku remonditud 16. Loopealse aastamakse ehitajale on 28 miljonit ja leping on 30 aasta peale,” sõnas ta. Igal juhul hindab Tallinna eelarvestrateegia, et nende projektidega on linnale võetud kolmeks aastakümneks üle 7,2 miljardi eest maksekohustusi.

Loe täpsemalt: http://www.epl.ee/artikkel/427404 Loe ka Äripäevast: Toomas Vitsut. „Rahakapi võti pole linna käes“: http://www.aripaev.ee/3937/arv_kolumn_uus_393701.html