Mart Jesse, ettevõtluskonsultant ja Tartu ülikooli doktorant, kirjutab Eesti Päevalehe arvamusküljel, et praeguse eelarveväitluse käigus kärbitakse avalikke teenuseid nagu möödaminnes. Rahalised toetused ja maksulubadused oleksid aga justkui pühad lehmad ning nende muutmiseks kompromisside saavutamine paistab olevat üle mõistuse keeruline.

Miks nii? Hea põhjenduse leiab poliitikateadlase Lester M. Salamoni raamatust “The Tools of Government”: rahalised toetused ja lubadused torkavad avalikest teenustest rohkem silma – ja neid on kergem rakendada.

Teisisõnu, poliitikutele on kasulikum avalike teenuste loomise asemel valijatele raha jagada. Seetõttu jääb poliitilisest retoorikast tihti mulje, justkui maksumäär ja maksude kogumise viis oleksid asi iseeneses – ja vaat et olulisemgi sellest, mille peale kogutud raha kulutatakse. Nii julgevad poliitikud minna küll avalike teenuste kallale, kuid mitte vähendada lubatud rahalisi hüvitisi – sõltumata sellest, kas need oma eesmärke teenivad. Ent samal ajal terendab Eesti sotsiaalkindlustuse süsteemis mitmeid võimalusi, mis riigi raha säästaksid.

Ja seda mitte jätkusuutlikkuse arvelt. Saatuse irooniana paistavad ebaefektiivsusega eriti silma kaks „edulugu“ – vanemahüvitis ja pensionikindlustuse teine sammas. Loe täpsemalt: http://www.epl.ee/artikkel/440648