Ranno Tingas kirjutab Eesti Päevalehe Ärilehes, et oma maksusüsteemile vaatamata ei ole Eestist saanud Baltikumi finantskeskust. Eesti püüab olla investoritele atraktiivne ja mitte maksustada jaotamata kasumit. Ometi soovib iga investor lõpuks oma kasumi välja võtta ja seepärast vaatab ta jaotatud kasumi maksukoormust.

See on üks põhjus, miks kaheksa aastaga – mil meil on kehtinud innovaatiline maksusüsteem – ei ole Eestist saanud tõsiselt võetavat finantskeskust isegi Baltikumi tasemel. Ühtaegu võib märgata suundumust, et mitmed Eesti suurettevõtjad kaaluvad oma kontserni struktuuriüksuste Eestist väljaviimist.

Kui müügi, tootmise või kinnisvaraga tegelevaid äriühinguid pole enamasti mõistlik teise riiki viia, siis finantseerimis- või valdusettevõtte soodsamasse keskkonda viimine on oluliselt lihtsam. Seega ei ole üleilmastunud maailmas midagi imestada, et kapitalile leidub tugevamaid tõmbekeskusi kui omaniku koduriik. Kui jätta kõrvale Euroopa maksuparadiisid, mis on Eesti maksuameti mustas nimekirjas, siis jääb ka Euroopas sõelale terve hulk soodsa ettevõtte tulumaksu määraga riike. Lähinaabritest võib plusspunkte anda Lätile ja Leedule, kus äriühingu kasumilt võetav tulumaks on 15%.

Leedus on positiivne ka see, et osaluse võõrandamisest saadud kasu on tulumaksust vabastatud tingimusel, et vähemalt 25% suuruse osaluse omanik on oldud üle kahe aasta. Kui vaadata kaugemale, siis kasutatakse rahvusvahelises äris laialt Šveitsi, Luksemburgi ja Hollandi äriühinguid. Need riigid on pingutanud, et neil oleksid lisaks kauaaegsetele äritraditsioonidele ja usaldusväärsele ärikeskkonnale atraktiivsed maksuseadused. Ehkki Hollandi nominaalne ettevõtte tulumaksu määr ei kuulu Euroopa madalamate hulka, on Hollandi emaettevõtjatele ette nähtud maksusoodustusi.

Nii ei maksa Hollandi äriühing teatud juhtudel aktsiate müügist saadud tulult tulumaksu, mis muudab Hollandi valdusühingu kasutamise üsna kasulikuks. Loe täpsemalt: http://www.arileht.ee/majandus/417478