Riigikogu liige Toivo Tootsen kirjutab SL Õhtulehes astmelisest tulumaksust.

Ühe protsendi tulumaksu alandamisest võidab väikese palga saaja aastas mõnisada krooni, miljonilise aastatuluga inimene aga ligi 100 000 krooni. On see õiglane? Mida siis teha, et sissetulekukääride ulatust kärpida? Millised võimalused riigil selleks on?

Üks võimalus on alampalga suurendamine. Teine võimalus maksuvaba miinimumi tõstmine. Kõige tõhusamaks vahendiks pean ma aga astmelise tulumaksu kehtestamist. Palgakääride numbrilist osa see küll ei muuda, aga vähenevad käärid sissetulekute vahel.

Kui väiksema sissetulekuga inimesed maksavad vähem tulumaksu, jääb neil rohkem raha kätte. Kui suurema sissetulekuga inimesed maksavad senisest rohkem tulumaksu, jääb neil vähem raha kätte ja rohkem raha läheb riigi üldiste vajaduste katteks. Sissetulekukäärid vähenevad, lisaks sellele kaob ära ka stiimul palku taevasse tõsta – oluliselt suurenev tulumaks jahutab seda palgatõstmishimu. Ja kui ikkagi tõstetakse, siis teadmisega, et suur osa palgatõusust läheb tulumaksu näol kogu ühiskonna hüvanguks.

Millised võiksid olla tulumaksuastmed, jääb aruteluteemaks. Aga et oleks, kust arutamist alustada, pakun hakatuseks välja sellise väga lihtsa skeemi: Kuus tulumaksuvaba 5000 krooni Edasi maksustatakse saadav tulu ositi nii: 5001–10 000 krooni 10% 10 001–20 000 krooni 20% 20 001–30 000 krooni 25% 30 001–40 000 krooni 30% 40 001–50 000 krooni 35% Tulu osa, mis ületab 50 000 krooni, maksustatakse 40% tulumaksuga. 10 000 krooni kuus palka saav inimene maksaks seega tulumaksu ainult 500 krooni, riigikogu liige maksaks aga kuus 11 500 krooni. Nagu öeldud, on selline astmestik lihtsalt esimese hooga välja pakutud ja vajab kindlasti täpsemat kalkuleerimist.

Loe täpsemalt: http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=273065&q