Kevadise eriolukorra ajal kehtestas valitsus ajutiselt korra, kus haiguslehele jäänule kompenseeriti saamata jäänud töötasu esimesest haiguspäevast, et motiveerida inimesi mitte haigena tööl käima. Praegu kehtib tavapärane kord ehk esimesed kolm haiguspäeva on tasustamata.
Teatavasti tegi praegune valitsus ühe esimese asjana seda, et langetas alkoholi aktsiisi 25% võrra. Eelmise valitsuse otsus aktsiisi järsult tõsta päädis piirikaubanduse kasvuga, kus „maksud viidi Lätti”. Kui 2019. aastal oli mõju juba tunda, siis nüüd on selge valitsuse otsuse tegelik ulatus.
Maksulaekumine püsis statistikaameti andmete kohaselt juulis mullusega võrreldes samal tasemel, kuuvõrdluses kasvas see kaheksa protsenti 734,2 miljoni euroni.
Alkoholiaktsiisi laekumine on tänavu juulis aastatagusega võrreldes hüppeliselt kasvanud. Juulis laekus riigile suisa 86 protsenti rohkem aktsiisitasu kui mullu samal aja. Tubakaaktsiisi laekumine kasvas juulis 17 protsenti.
Maksu- ja tolliameti andmetel oli maksuvõlgade kogusumma 1. augusti seisuga 376,5 miljonit eurot, mida on märtsiga võrreldes enam kui saja miljoni võrra rohkem.
Poole aastaga on kohustuslike pensionivarade maht suurenenud pisut enam kui 120 miljoni euro võrra, kuigi sama ajaga on teise sambasse sissemakseid tehtud poole miljardi euro ulatuses.
Diislikütuse hind langes aprilli lõpus peale aktsiisilangetust suuremates Eesti tanklates 0,999 eurole, kus ta püsib tänaseni. Kütuse tarbimine on aga kasvanud, seejuures on koroonakriisi vaibudes kasvanud ka diislikütuse eratarbimine.
Juuni eest tasuti maksu- ja tolliametile 684,6 miljonit eurot maksutulu, mida on 3,2 protsenti vähem kui 2019. aasta samas kuus.
Valitsus arutab rahandusministeeriumis koostatavat suvist majandusprognoosi 3. septembril. Järgmise aasta riigieelarve kavand valmib septembri lõpuks.
Tarbijahinna indeks langes juulis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 0,9 protsenti ning jäi juuniga võrreldes samale tasemele. Kaubad olid eelmise aasta juuliga võrreldes 0,2 protsenti ja teenused kaks protsenti odavamad, teatas statistikaamet. Statistikaameti juhtivanalüütiku Viktoria Trasanovi sõnul mõjutas tarbijahinna indeksit eelmise aasta juuliga võrreldes enim mootorikütuse hinnalangus.
KredExi portfelli baasilt saaks luua panga ja panga saab kahe-kolme aasta pärast börsile viia. Portfell hinnatakse turuhinda ja müüdaks uuele pangale. Konkurents pangaturul kasvaks ja inimestele tekiks uus võimalus, kuhu oma sääste investeerida, kirjutab Indrek Neivelt
Juuli lõpus on maksuhalduri (MTA) kodulehel ärikliendi käibemaksuteemade rubriigis avaldatud teave selle kohta, et Euroopa Liidu käibemaksufoorumi (EU VAT Forum) algatusel loodi pilootprojekt, et kui eelotsuste taotlemisel on teemaks ülepiiriliste tehingutega kaasnevad käibemaksu küsimused, võivad ettevõtjad saada maksustamisalase seisukoha (Cross-Border Ruling, CBR) ka teistelt asjasse puutuvatelt liikmesriikidelt. Tuleb aga arvestada, et CBR ei ole Eesti seadusandluse kohaselt Eesti maksuhalduri jaoks siduv.
Teisipäeval toimub riigikohtu üldkogu suuline istung, kus arutluse all on president Kersti Kaljulaidi taotlus tunnistada kohustusliku kogumispensioni reform põhiseadusega vastuolus olevaks.
Hiljuti otsustas Iirimaa vähendada ajutiselt käibemaksu standardmäära. Masuvähendus rakendub kõikidele kaupadele ja teenustele. Teistest EL liikmesriikidest on varasemalt sama teed läinud Saksamaa. Paljud muud riigid on ajutiselt vähendanud maksumäära üksikutes valdkondades (st see on suunatud kitsama ala ettevõtjatele).
Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ütleb, et e-residentide hulgas on palju n-ö fänne, kes tutvustavad oma staatusega Eestit ja e-residentsust.
Mullu detsembris viiendat juubelit tähistanud e-residentsuse programm on Eesti riigile toonud rahalist tulu ning olnud arvestatav maineprojekt. Kuid samas evib see märkimisväärseid turvaprobleeme. Sellise järelduseni jõudis programmi tulemuslikkuse auditis riigikontroll, kes avastas, et e-residentsust on antud kehtivat kriminaalkaristust või ärikeeldu kandvatele isikutele.
Valitsusjuhid otsustasid eelmisel nädalal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel, et kõige sobivam viis pakendi vähendamiseks on plastimaks. See tähendab, et uuest aastast peab hakkama riik maksma ringlusse võtmata pakendi igalt kilogrammilt Euroopa Liidu ühiskassasse 80 eurosenti. Mida rohkem jääb taaskasutamata, seda rohkem tuleb maksta. Keskkonnaameti statistika järgi ei jõudnud 2018. aastal ringlusse 31 173 tonni pakendit. See teeb 80-sendise maksu puhul u 25 miljonit eurot.
Välismaalaste, tulumaksu- ja maksukorralduse seaduse muudatus paneb edaspidi rikkumiste korral lisaks vahendajafirmadele ka renditööjõudu kasutavad ettevõtted vastutama.
OECD kõnelused ülemaailmse digimaksu kehtestamise üle on katkunud. Taas tõusevad esile üksikute riikide huvid.
Saksamaa teatas kõigile liikmesriikidele, et vähendab ajutise COVID-19 viirusega seotud meetmena ajavahemikus 1. juulist kuni 31. detsembrini 2020 käibemaksu standardmäära 19%-lt 16%-le ja vähendatud käibemaksumäära 7%-lt 5%-le.
