Rubriik: Päevaleht

Meie majandus sõidab tööandjate arvates rahuldavas tempos. Kolm kuud tagasi oli majanduse kiirus 76 km/h, nüüd veidi rohkem. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on nii jaekaubanduse kui ka ehitussektori müügimahud suurenenud. Kiiruse paranemisse andis oma osa ka tööstustoodangu mahu kasv. Paraku on halvenenud valitsusega rahulolu.

Valitsuse praeguse pensionireformi kava järgi saavad järgnevad põlvkonnad häbematul kombel petta, sest nendele jäävad vaid tühjad pihud, tõdeb majandusanalüütik Peeter Tammistu.

Valitsuse istungi päevakorras on arvamuse andmine sotsiaalmaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu kohta, mis soodustab kõrgepalgaliste spetsialistide Eestisse toomist ja jäämist ja uute kõrgepalgaliste töökohtade loomist ja aitab Eesti majandusel muutuda targemaks ja tootlikumaks.

Eesti Päevaleht kirjutas kuu aega tagasi, et riigi plaan minna avalikus sektoris täielikult üle e-arvetele pandi seisma. Selle põhjus oli maksumaksjate liidu, väike- ja keskmiste ettevõtete assotsiatsiooni ning majandustarkvarafirma Envoice hinnang, et siis oleks e-arvete vahendamine jäänud kolme firma kätte, kes lepiksid omavahel hinna kokku ega laseks uusi tulijaid turule.

„Võtsin ennast palgalt maha, et mitte enam sotsiaalmaksu maksta. Võib-olla see ei ole riigi vastu ilus ja saan oma otsuseid muuta, kui valitsuse valesignaalid lõpevad,” on tuntud ettevõtja Jüri Mõis valitsuse viimase aja pensionijuttude peale kuri.

Eelise aasta detsembris jõustus Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse (edaspidi ELTTS) muutmise seadus, mis tõi kaasa olulised muudatused lähetava tööandja vaatevinklist Eestisse lähetatud töötajate osas. Seadusemuudatuste peamine eesmärk on tagada Eestisse lähetatud töötajale lähetuse riigis (Eestis) kehtivad minimaalsed töötingimused ja tõhustada järelevalvet seaduses toodud tingimuste täitmise üle.

Kütuseaktsiisi tõus on diislikütuse hinnavahe lõunanaabri Lätiga käristanud veerandi euroni ning suurima paagiga rekad võivad meie lõunapiiri taga tankides korraga kokku hoida enam kui meie keskmise pensioni.

Aktsiisimaksude suurenemine ja õllejoomise vähenemine sunnib Balti õlletootjad töötajaid ja tootmismahtu kärpima ning teistest valdkondadest teenistust otsima. Järgmiseks võib kärpekirves tabada mõnda tehast.

Juhatuse liige peab tõendama, et sularaha väljavõtmine ühingust ja kulude tekitamine ühingule oli ühingu huvides, kirjutab Triniti vandeadvokaat Sten Veidebaum.

Eesti valitsuse loodavas ärikeskkonnas on uute investeeringute tegemine mõeldamatu, tõdeb Tallinki juhatuse esimees Janek Stalmeister.

Kuulasin reedel Vikerraadiot, kus Jüri Ratas vastas ajakirjanikule pensionisüsteemi muutmise kohta järgmist: „Minult küsitakse tihti, miks peab inimene töötama lasteaiaõpetaja abina või poemüüjana kolm aastat, et saada üks pensioniaasta”. Müüti, mida juba aastaid on laialt levitatud, kuulutatakse nüüd siis juba lausa Toompealt.

Astmelise tulumaksuga lisandub päris palju neid, kes peavad hakkama kevadeti maksu juurde tasuma.

Kriitika nii omade kui ka võõraste leerist sundis Soome taristu- ja sideministrit Anne Bernerit tagasi võtma oma revolutsioonilise plaani kaotada automaks, viia sisse teemaks ning muuta maanteeamet äriühinguks.

Riigikogu IRL-i fraktsiooni esimees Priit Sibul ütles, et kui fraktsioon veel seisukohta kujundanud ei ole, kavatseb ta teha rahandusminister Sven Sesterile loobuda ideest hakata firmaautosid märgistama, kirjutab ERRi uudisteportaal.

Swedbanki grupi juhatuse esimees Birgitte Bonnesen ütleb, et Eesti ja üldse Baltimaad on panga jaoks koduturg ja nad mõistavad ootust, et peaksid siinset arengut tugevamini toetama.

Sotsiaalkindlustusamet kutsub inimesi, kes ei saa veel pensioni ja on töötanud enne 1999. aastat, tooma oma tööraamatud sotsiaalkindlustusametisse.

Valitsus teatas sel nädalal plaanist teha tulevikus pensionid sõltuvaks rohkem tööstaažist, mitte enam palgast. Sotsiaalministeeriumi väitel on selleks eeltööd tehtud kaks aastat ja 2015. aastal kogutud ka huvirühmade tagasisidet. Mitte kõik ei toeta valitsuse plaani, mis pensionisüsteemis põhimõttelise suunamuutuse teeb.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (IRL) sõnul on väide, et pensioni suuruse määramiseks enam palka ei arvestata, vale. Ta märkis veel, et praeguse pensionisüsteemi jätkudes peaksid tulevikus paljud pensionärid hakkama sotsiaaltoetusi küsima, vahendab ERR Uudised.

Tallinna Ülikooli vanemteadur ja pensionireformi üks väljatöötajatest Lauri Leppik selgitas Ärilehele, et kehtiv riikliku pensioni arvestamise kord on kasulik umbes veerandile töötajatest ja ebasoodne umbes kolmveerandile. “See on kindlasti üks asjaolu, mis põhjendab, miks on olemas poliitiline tellimus kavandatavale reformile.” Nimelt plaanib valitsus pensioni viia sõltuvaks tööstaažist, mitte enam palgast nagu näeb ette praegune süsteem.

Ernst & Youngi partneri Ranno Tingase sõnul ei pruugi panditulumaksu mõjul keegi oma äri Eestist Lätti viia, kuid oma tegevuse peavad üle vaatama kõik Eestis tegutsevad kontsernid.