Rubriik: Õhtuleht

Pühapäeval algas tulumaksudeklaratsioonide esitamine. Esimesed kiired andsid seejärel kohe teada, et kõik läks ettearvatult ja tavapäraselt – maksu- ja tolliameti koduleht jooksis esmalt suure huvi tõttu kokku.

Möödunud nädalal pöördus maksu- ja tolliamet (MTA) terviseameti poole, et välja selgitada Covid-19 diagnoosi saanud isikute, sh kahtlusaluste ja nendega seotud pereliikmete andmeid, et turvalisemalt läbi viia kriminaalmenetluse toiminguid. Terviseamet keeldus andmeid väljastamast.

Hiljutiste sündmuste valguses tegi Eesti maksumaksjate liit (EML) ettepaneku, et ametiautoga lapse kooli või lasteaeda viimist tuleks tõlgendada töösõiduna, kuna see aitab inimestel paremini ühendada töö- ja pereelu.

Haridusministri tagasiastumisel oli kindlasti mitu põhjust. Et pesuveega ka laps aknast välja ei lendaks, pean vajalikuks selgitada tööandjatele soolise võrdõiguslikkuse seadusega pandud kohustusi aidata aktiivselt kaasa oma töötajate töö- ja pereelu ühitamisele. Tõsi, sellise kohustuse olemasolugi paistis mõnele…

Üksikute riigikogulaste ponnistused maksumaksja rahaga võimalikult säästlikult ümber käia ei heasta paraku kahju, mida suudab tekitada mõni vähem hoolas parlamendikolleeg

Kolmapäeval jõuab taas riigikogu ette pensionireformi seadus, mille president Kersti Kaljulaid esimesel katsel tagasi saatis. Parlamendi põhiseaduskomisjon arutab veel teisipäevalgi riigipea argumente, miks too peab seadust põhiseadusvastaseks, ja kuigi trükimustalt on üldiselt raske emotsioone välja lugeda, jääb rahvasaadikutele ette seatud vastulausest kõlama passiiv-agressiivne toon.

Hiljuti lahvatanud vaidlusealge selle üle, kas laiendada töötutoetust ka vabatahtlikult töökohta vahetajatele või alandada hoopis töötuskindlustusmakset on igati tervitatav. Rahulolematus töötukassa tegevusega on kui hõõguv tuli tuha all, sest makse on üsnagi soolane ning valitsus kinnitas pikemate aruteludeta tervelt järgmiseks neljaks aastaks jällegi 2,4 protsendi suuruse maksemäära. Mullust 1407 euro suurust keskmist palka arvestades tähendab see töötajale kehtiva 1,6 protsendi puhul 22,5 eurot kuus ja 270 eurot aastas, mis pole sugugi väike summa – arvestades, et enamik maksjaist ei saa sealt kunagi sentigi tagasi.

Eelmisel kuul sai hakata esitama tuludeklaratsioone. Teadupärast on see viimastel aastatel eestlaste rahvussport – kes teeb kõige kiiremini ära. Tähelepanuta jäetakse kiirustades kahjuks aga eeltäidetud deklaratsiooni „täida ise lüngad“. Ning suures tuhinas ei märka paljud deklareerimissprindi läbijad, et saaksid ehk isegi mitmeid kordi rohkem raha tagasi, kui loeksid tähelepanelikult mis ja miks on kirja pandud. Ja lisaksid deklaratsiooni korrektsed andmed. Aga sprint ei luba. Ja vaesus ka mitte. Peaasi, et aga ainult kiirelt ära saaks esitatud ning raha arvele laekuks. Kiirelt.

Eelmisel nädalal ilmnenud eksitus, kus tuhanded inimesed said nõude tasuda ka kodualune maamaks, leiab lahenduse käesoleva nädalaga. Maksu- ja tolliameti selgituse kohaselt puudutas probleem neid kinnisvaraomanikke, kes vahetasid 2019 teisel poolaastal elukohta, sest muudatused ei jõudnud MTAni.

Maksuameti teade, et laiali saadetud maamaksuteadetes võivad andmed ja summad olla valed, ajas inimesed mõistagi ärevusse. Rahvas on meil enamasti distsiplineeritud ja maksukultuur on kõrge. Keegi ei taha maksta rohkem, kui ette nähtud. Et maamaksuteateid on 390 000, siis annab see aimu probleemi mastaapidest – ükski riigiasutus ei tea, kui palju on nende seas vigaseid maksuteateid.

Kui hea sai kolmapäeval 55 poolt- ja 44 vastuhäälega vastu võetud järgmise aasta riigieelarve, sõltub loomulikult sellest, kelle käest küsida. Koalitsioonierakonnad nimetavad seda parimaks, mis neis oludes võimalik, samas kui opositsioonipoliitikud ei väsi kordamast, et tegu on Eesti ajaloo halvima riigieelarvega – kunagi varem pole maksustatud keskmist pensioni.

Poliitilise katuseraha jagamise all tuntud varatalvise rahasaju toimumine on sama kindel kui see, et looduseski tali taeva ei jää. Pole ühtegi põhjust arvata, et tänavu erakondadelt 4,2 miljoni euro jagu toetusi saavad kodanike ühendused, kogudused, külaseltsid jne seda raha ei vääriks, ent aastatepikkusest kriitikast hoolimata pole paremuse poole liikunud selle raha jagamise viis.

Rahandusminister Martin Helme sõnul saavad aasta lõpus sünnituspuhkusele minevad naised ja töölt koondatud edaspidi võimaluse lükata osa oma hüvitisest maksustamise mõttes järgmisesse aastasse, et kasutada maksuvaba tulu senisel tasemel.

Võiks ju arvata, et riik kohtleb inimesi maksustamisel võrdselt, kuid ehmatuse osaliseks võivad saada noored lapsevanemad, kes sünnituse pahaaimamatult aasta lõpukuudele või jaanuari jätavad. Ei, tegu ei ole nalja ega musta huumoriga, kui rahaline kaotus võib ka keskmise palga saajal hakata küündima tuhande euroni.

Seni on notarid saanud rangelt seadusega ette määratud tasu, ent nüüd tahab konkurentsiamet viia notarid vabaturule. Asjaosalised seisavad sellele raudselt vastu.

Keskerakonna lubaduse täitmiseks vajalik Isamaa pensionireform kubiseb küsimärkidest.

Valitsus plaanib uueks aastaks vastu võtta seadusemuudatuse, millega kohustuslikust teisest pensionisambast saab vabatahtlik. Eesti elanikud võivad soovi korral sinna raha kogumist jätkata (kaks protsenti palgast, millele riik lisab neli protsenti), kasutada summat investeerimiseks või raha lihtsalt välja võtta. Selle viimase kohta on reformiga tegelevatest ministeeriumidest kostunud muremõminat: kas see pole mitte vastuolus põhiseadusega?

Euroopa Parlamendi töötajad lausa vihastasid, kui pärast suvist puhkust tööle naastes avastasid, et nende sööklas on hinnad keskmiselt 25 protsenti tõusnud, vahendab Politico.

Aastakümneid veninud haldusreform tehti jõuga lõpuks küll ära, kuid Eesti kui ametnikeriigi kuvand pole endiselt kuhugi kadunud. Lihtkodanik on hädas vohava bürokraatiaga, vastupidiselt majandusloogikale on just riigipalgalised üleüldise palgatõusu mootoriks ning üha rohkem ametkondi tundub dubleerivat üksteise tegemisi. Eelnevast sugeneb loogiline järeldus, et liigset bürokraatiat on kärpima vaja hakata nii nagu haldusreform vähendas omavalitsuste arvu. Kui üha rohkemate ametkondade töö seisneb väsimatus arengukavade tootmises, siis mõistagi tahab maksumaksja oma raha kasulikumat kasutamist. Liigsed ametnikud tuleb koondada, dubleerivad asutused likvideerida või ühendada – lihtne öelda, raske ellu viia.

Alates 2000. aastast on siseministeerium kuulunud MTÜ Eesti maksumaksjate liitu. Nüüd on liidule saadetud avaldus, millega soovitakse oma liikmelisus lõpetada.