Rubriik: Õhtuleht

Keskerakonna lubaduse täitmiseks vajalik Isamaa pensionireform kubiseb küsimärkidest.

Valitsus plaanib uueks aastaks vastu võtta seadusemuudatuse, millega kohustuslikust teisest pensionisambast saab vabatahtlik. Eesti elanikud võivad soovi korral sinna raha kogumist jätkata (kaks protsenti palgast, millele riik lisab neli protsenti), kasutada summat investeerimiseks või raha lihtsalt välja võtta. Selle viimase kohta on reformiga tegelevatest ministeeriumidest kostunud muremõminat: kas see pole mitte vastuolus põhiseadusega?

Euroopa Parlamendi töötajad lausa vihastasid, kui pärast suvist puhkust tööle naastes avastasid, et nende sööklas on hinnad keskmiselt 25 protsenti tõusnud, vahendab Politico.

Aastakümneid veninud haldusreform tehti jõuga lõpuks küll ära, kuid Eesti kui ametnikeriigi kuvand pole endiselt kuhugi kadunud. Lihtkodanik on hädas vohava bürokraatiaga, vastupidiselt majandusloogikale on just riigipalgalised üleüldise palgatõusu mootoriks ning üha rohkem ametkondi tundub dubleerivat üksteise tegemisi. Eelnevast sugeneb loogiline järeldus, et liigset bürokraatiat on kärpima vaja hakata nii nagu haldusreform vähendas omavalitsuste arvu. Kui üha rohkemate ametkondade töö seisneb väsimatus arengukavade tootmises, siis mõistagi tahab maksumaksja oma raha kasulikumat kasutamist. Liigsed ametnikud tuleb koondada, dubleerivad asutused likvideerida või ühendada – lihtne öelda, raske ellu viia.

Itaalia, Hispaania ja teised euroliidu veinitootjad võivad kergendatult hingata. Eesti ettepanek maksustada Euroopas toodetud alkoholi mitte pudeli suuruse, vaid kanguse põhjal kukkus läbi.

Alates 2000. aastast on siseministeerium kuulunud MTÜ Eesti maksumaksjate liitu. Nüüd on liidule saadetud avaldus, millega soovitakse oma liikmelisus lõpetada.

Rahandusminister Martin Helme on küll õnnelik alkoholiaktsiisi langetamise tulemuste üle, et jälle ostetakse joogipoolist rohkem Eestist. Kuid ei maksa meelest lasta vanarahvatarkust, et tibusid loetakse alles sügisel – kui meil langes aktsiis juuli algusest, siis juba 1.augustist rakendus lätlaste aktsiisilangus.

Mõni aeg tagasi kurtis üks tuttav väikeettevõtja, et seisab oma igasuvise dilemma ees – kuidas anda tööd oma varateismelistele lastele ja nende klassikaaslastele. Tööd anda oleks palju, selles pole küsimus, aga ta ütles, et niipea kui lapsed töötamise registrisse kirja saavad, saabub talle terve rida ettekirjutusi – tööajapiirangud, rahaliste tehingute piirangud jne. Lõputult reegleid ja piiranguid nende laste töölevõtmisel, kes oma vanuse poolest võiksid ise taskuraha teenida ja anda seega ka ausalt makse makstes panuse meie riigi ühisesse rahakotti. Rääkimata sellest, et töökat täiskasvanut ei kasva lapsest, kellele maast madalast pole tööharjumusi tekitatud. Aga ei, riik ei luba. Või kui lubab, siis vaid näpuotsaga.

Opositsioonipoliitikute torkimisel on üha sõnakamad ka teadusega seotud inimesed. Jutt käib ühe protsendi projektist, mis viiks Eesti teadus- ja arendustegevuse nõnda kõrgele tasemele, et rahvas hakkaks tulevikus sellest lausa paremini elama. Ei hakka paraku ka siis, kui sisemajanduse kogutoodangust läheks teadusele kolm protsenti.

Meestel tekivad kortsud kõigepealt kulmude vahele, aga naistel otsaette. Sellepärast, et mehed küsivad sageli kodus: „Kus raha on?“ Ja naised imestavad vastu: „Mis raha?“ Nõukogude ajal rääkis õpetaja koolis niisuguse anekdoodi.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon võttis avalikul istungil üksipulgi läbi Eesti idapiiri ehitamise murekohad ja analüüsib riigikontrolli etteheiteid piiriprojekti kohta. Istungile on kutsutud ka siseminister Mart Helme, kellel läks komisjoni esimehe Jürgen Ligiga tuliseks sõnavahetuseks.

Kuigi riigi rahalaegas on kasvanud suurusjärgus 300 miljoni eurot, küündides kogusumma 11,5 miljardi euroni, tuleb järgnevatel aastal teha kärpeid, et tõusvat võlakoormat langetada. Valitsuse pressikonverentsil püüti olukord võimalikult positiivselt näidata.

Poekettide sõnul on aktsiis vaid üks tegur, mis määrab õllehinna lõpptarbijale, ehk garantiid, et aktsiisi langetamise tulemusel langeb ka hind, pole. Peaminister Jüri Ratas loodab läbirääkimistele sektoriesindajatega.

Poekettide sõnul on aktsiis vaid üks tegur, mis määrab õllehinna lõpptarbijale, ehk garantiid, et aktsiisi langetamise tulemusel langeb ka hind, pole. Peaminister Jüri Ratas loodab läbirääkimistele sektoriesindajatega.

Eesti elab tõesti huvitava seisus, sest seoses riigikogu uue koosseisu kokkutulekuga astus Jüri Ratase koalitsioonivalitsus eelmisel päeval tagasi ja ministritel paluti jätkata ülesannete täitmist kuni uue valitsuse kinnitamiseni. Reede hommikul käis presidendi juures Reformierakonna juht Kaja Kallas, keda volitati uut valitsust moodustama. President Kersti Kaljulaid oli veel valimiste järgselt kuulutanud, et annab selle õiguse valimised võitnud erakonnale, ehkki põhiseaduse paragrahvis 89, millele presidendi vastav otsus viitab, pole öeldud, et selleks peab saama võitnud erakonna tegelane.

Hiljuti sattusin lugema soomlaste tähelepanekut meie pealinna toidukohtade ülikõrgetest hindadest. Kas on kasulikum müüa päeva jooksul viis hirmkallist praadi ja oodata külastajaid või realiseerida 50 taskukohase hinnaga kõhutäidet. Eestlaste ahnus on ületanud kõik piirid. Tahetakse saada ratsa rikkaks nagu 90-ndate aastate algul. Kasum ikka 300 protsenti või enam. Riia restoranides einestab täna igal juhul kolmandiku võrra soodsamalt kui Eestis. Sama kehtib turismifirmade teenuste puhul lõunanaabritega reisides.

Ettevõtja ja pangandustegelase Indrek Neivelti sõnul kubiseb meedia pöördumistest ja artiklitest II pensionisamba teemadel, milles argumente praktiliselt ei ole. Ta leiab, et hoida 60 protsenti pensionivara võlakirjades on ebamõistlik ning loodab, et tulevikus seistakse rohkem kõigi eest.

Kuressaare kõik suuremad poeketid tõstsid hankijatele ja tootjatele viidates veebruari-märtsi jooksul õlle hinda kümne sendi võrra, kuigi riik tänavu alkoholiaktsiisi ei tõstnud.

Tallinna väisavate kruiisituristide hulga järjepideva kasvu üle võiks ju rõõmustada, kui see kasv poleks jõudnud punkti, kus korraga saabuvate lühiajaliste turistide mass ei hakkaks segama linna igapäevaelu – vähemalt praeguse asjakorralduse juures. Nii ongi linnavalitsus tulnud päästvale mõttele asuda kruiisitajate hulka piirama. On see aga hea idee või annab tunnistust hoopis linna enda tegematajätmistest?

Tänasel arvamusküljel kirjutab politoloog Martin Mölder valimisprogrammide tekstianalüüsile tuginedes, millised on erakondade jaoks olulisimad teemad.