Rubriik: ERR

Pensionifondid saadavad inimestele vale signaali, nagu oleks raha lahendus kõigele ja see asendaks lapsi, ütles pangandustegelane Indrek Neivelt IMF-i ja Eesti panga korraldatud ühisseminaril Eesti pensionisüsteemi tulevikust. Endine keskpanga juht Ardo Hansson aga peab mõistlikuks senist süsteemi lõhkumise asemel paindlikumaks teha.

Eestis on septembri seisuga 332 000 pensionäri, kellest 211 000 pensionäri igakuine sissetulek on väiksem kui 500 eurot. Järgmise aasta aprillist väheneb alla 500 euro suuruse kuise sissetulekuga inimeste arv 130 000 inimesele, mis tähendab, et 80 500 pensionäri hakkavad tulumaksu maksma.

Rahandusminister Martin Helme sõnul on PPP ehk avaliku ja erasektori koostöö ainuke võimalus ehitada viie aasta jooksul valmis vajalikud neljarajalised lõigud põhimaanteedel, sest eelarveliste vahenditega läheks selle jaoks 40 aastat.

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et olen aastaid halduspoliitikaga tegelenud. Ometi pean tõdema, et mu ettevalmistusest ei piisa mõistmaks teise pensionisamba reformi eesmärke. Samuti ei mõista ma, kuidas saab mastaapset, pea kõiki Eesti elanikke puudutavat reformi ette valmistada nii kiires tempos ja suletud viisil, nagu praegu valitsus nõuks võtnud on, kirjutab Rauno Vinni.

Valitsus plaanib tuleva aasta alguses otsustada maade korralise hindamise üle – seda ei ole tehtud viimased 18 aastat. Korralise hindamise uuesti läbi viimine võib kohalikele omavalitsustele märgatavalt rohkem maamaksutulu tuua.

Riigihalduse minister Jaak Aab (KE) ütles valitsuse pressikonverentsil, et tema ei näe, et riigieelarve revisjonist tuleks suurt kokkuhoidu.

“Kui tuleme võimaluste juurde, mis Eesti riigis on, siis näeme, et järgmise kolme-nelja aasta jooksul langeb maksukoormus alla 33 protsendi. Arvan, et see on küll debati koht, kuidas riiki läbi sellise maksukoormuse [edasi viia]…” ütles peaminister Jüri Ratas 11. septembri “Esimeses stuudios”, erakondade esimeeste debatil. Soovib ta tõesti algatada maksuarutelu, et tõsta tulu- või käibemaksu?

Rahandusminister Martin Helme ütles ERR-ile antud intervjuus, et valitsus otsustas averuse ehk avaliku ja erasektori koostöö (PPP) kasutamise võimalusega taristuprojektide ehitamiseks edasi liikuda. Helme sõnul üritatakse tööjõuna ukrainlaste asemel kasutada Soome läinud eestlasi.

Juulis tasuti maksu- ja tolliametile 701,4 miljonit eurot maksutulu, mida on 8,2 protsenti enam kui möödunud aasta samal kuul. Tänavu esimese seitsme kuuga tasuti makse 5,4 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Alkoholiaktsiisi langetusest tingituna kasvas alkoholiaktsiisi laekumine juulis 53,1 protsenti, samas seitsme kuuga on aasta võrdluses alkoholiaktsiisi laekumine siiski 5,9 protsenti madalam.

Riigi põhimaanteede neljarajaliseks ehitamisel ja ka muude oluliste taristuobjektide rajamisel saab kasutada inimeste pensionifondide sääste. Nõnda jõuab erakapitali pakutav kallim raha tagasi pensionikogujateni, tagades pensionifondidele pikaaegset tootlust ja luues taristu näol eeldused tulevaseks majanduskasvuks ja muretumaks pensionipõlveks, leiab oma kommentaaris Criss Uudam.

Rahandusministeerium on optimistlik: makse laekub tänavu paremini kui kevadel prognoositud. Samas on aga vaja SKP ümberarvutamise tõttu leida eelarvest umbes 50 miljoni euro võrra kokkuhoiukohti.

Maapiirkondades kasvab järjest enam hoiu-laenuühistute populaarsus. Üheks põhjuseks on see, et hoiu-laenuühistud püüavad olla abiks neile eraisikutele ja ettevõtetele, kellele pangad laenu ei anna.

Teises kvartalis oli majanduse aastakasv statistikaameti andmetel 3,6 protsenti, ent kui kõrvale jätta valdkonnad, mis sellesse suurema osa andsid, on majanduskasvu hoog märkimisväärselt aeglustunud, selgub Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja analüüsist.

Rootsi vasaktsentristlik valitsus plaanib riigi kaitsekulude kasvu katmiseks kehtestada alates 2022. aastast pankadele uue maksu.

Plaan renditöötajate tulumaks Eestisse jätta tekitas küsimusi nii ettevõtjates kui sotsiaalministeeriumis. Rahandusministeerium võtab eelnõu menetlemisel hoogu maha, kuid lubab asjaga kindlasti edasi minna.

Rahandusministeeriumis on valmimas välismaise renditööjõu topeltmaksustamist vältiva tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Nii Tööandjate Keskliit kui Kaubandus-Tööstuskoda on ühte meelt, et eelnõu on puudulik.

Valitsuse kavandataval pensionireformil on Eesti elule väga suur mõju ning pensionifondid, kes seavad end võimalikeks väljamakseteks valmis, ootavad, et otsustele eelneks põhjalik analüüs. Kõlab ka ideid, et riik peaks senisest palju rohkem tähelepanu pöörama finantsvahendajate müügitaktikatele ning Eesti pensioniturg tuleks avada Euroopa fondidele.

Pensionireformi algatanud erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder lükkab usutluses Hannes Sarvele tagasi kriitika, et pensioni teise samba ümberkujundamisest on vähe räägitud või kartuse, et enamus inimesi sealt oma raha kohe välja võtab. Samas küsib ta, miks Eesti Pank varem fondide madala tootlusega ei tegelenud ning leiab, et paljud reformi vastased endised liberaalid on nüüd huvitatud senise rikkuse ja võimujaotuse hoidmisest ning takistavad vabaturumajanduse toimimist.

Mõttekoja Basel Institute of Governance käesoleva aasta raportis nimetatakse Eestit 125 vaatluse alla võetud riigi seas kõige väiksema rahapesuriskiga riigiks.

Eesti Panga endine president Ardo Hansson on väga kriitiline valitsuselt neljapäeval heakskiidu saanud plaani suhtes muuta pensioni teine sammas vabatahtlikuks. Hansson näeb selles suurimat ohtu just ühiskonna nõrgimatele – neile, kel sissetulekud väikesed või kel puudub finantskirjaoskus.