Rubriik: ERR

Juulis tasuti maksu- ja tolliametile 701,4 miljonit eurot maksutulu, mida on 8,2 protsenti enam kui möödunud aasta samal kuul. Tänavu esimese seitsme kuuga tasuti makse 5,4 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Alkoholiaktsiisi langetusest tingituna kasvas alkoholiaktsiisi laekumine juulis 53,1 protsenti, samas seitsme kuuga on aasta võrdluses alkoholiaktsiisi laekumine siiski 5,9 protsenti madalam.

Riigi põhimaanteede neljarajaliseks ehitamisel ja ka muude oluliste taristuobjektide rajamisel saab kasutada inimeste pensionifondide sääste. Nõnda jõuab erakapitali pakutav kallim raha tagasi pensionikogujateni, tagades pensionifondidele pikaaegset tootlust ja luues taristu näol eeldused tulevaseks majanduskasvuks ja muretumaks pensionipõlveks, leiab oma kommentaaris Criss Uudam.

Rahandusministeerium on optimistlik: makse laekub tänavu paremini kui kevadel prognoositud. Samas on aga vaja SKP ümberarvutamise tõttu leida eelarvest umbes 50 miljoni euro võrra kokkuhoiukohti.

Maapiirkondades kasvab järjest enam hoiu-laenuühistute populaarsus. Üheks põhjuseks on see, et hoiu-laenuühistud püüavad olla abiks neile eraisikutele ja ettevõtetele, kellele pangad laenu ei anna.

Teises kvartalis oli majanduse aastakasv statistikaameti andmetel 3,6 protsenti, ent kui kõrvale jätta valdkonnad, mis sellesse suurema osa andsid, on majanduskasvu hoog märkimisväärselt aeglustunud, selgub Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja analüüsist.

Rootsi vasaktsentristlik valitsus plaanib riigi kaitsekulude kasvu katmiseks kehtestada alates 2022. aastast pankadele uue maksu.

Plaan renditöötajate tulumaks Eestisse jätta tekitas küsimusi nii ettevõtjates kui sotsiaalministeeriumis. Rahandusministeerium võtab eelnõu menetlemisel hoogu maha, kuid lubab asjaga kindlasti edasi minna.

Rahandusministeeriumis on valmimas välismaise renditööjõu topeltmaksustamist vältiva tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Nii Tööandjate Keskliit kui Kaubandus-Tööstuskoda on ühte meelt, et eelnõu on puudulik.

Valitsuse kavandataval pensionireformil on Eesti elule väga suur mõju ning pensionifondid, kes seavad end võimalikeks väljamakseteks valmis, ootavad, et otsustele eelneks põhjalik analüüs. Kõlab ka ideid, et riik peaks senisest palju rohkem tähelepanu pöörama finantsvahendajate müügitaktikatele ning Eesti pensioniturg tuleks avada Euroopa fondidele.

Pensionireformi algatanud erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder lükkab usutluses Hannes Sarvele tagasi kriitika, et pensioni teise samba ümberkujundamisest on vähe räägitud või kartuse, et enamus inimesi sealt oma raha kohe välja võtab. Samas küsib ta, miks Eesti Pank varem fondide madala tootlusega ei tegelenud ning leiab, et paljud reformi vastased endised liberaalid on nüüd huvitatud senise rikkuse ja võimujaotuse hoidmisest ning takistavad vabaturumajanduse toimimist.

Mõttekoja Basel Institute of Governance käesoleva aasta raportis nimetatakse Eestit 125 vaatluse alla võetud riigi seas kõige väiksema rahapesuriskiga riigiks.

Eesti Panga endine president Ardo Hansson on väga kriitiline valitsuselt neljapäeval heakskiidu saanud plaani suhtes muuta pensioni teine sammas vabatahtlikuks. Hansson näeb selles suurimat ohtu just ühiskonna nõrgimatele – neile, kel sissetulekud väikesed või kel puudub finantskirjaoskus.

Valitsuskabinet kiitis neljapäevasel nõupidamisel heaks rahandusministri ettepanekud teise pensionisamba reformimiseks, millega muudetakse vabatahtlikuks teise sambaga liitumine ja sealt lahkumine.

Soomlased tõid tänavu juulis Eestist kaasa 1,4 miljonit liitrit rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Juulis imporditi Eestist kokku 4,7 miljonit liitrit alkohoolseid jooke, selgub värskest uuringust.

Koalitsioonierakondade esindajad leppisid esmaspäeva õhtul toimunud kohtumisel kokku, et pensionireform tuleb ühes osas, mis reguleerib nii teisest pensionisambast lahkumise kui ka kogutud raha väljamaksmise. Samuti lepiti kokku, et raha, mis vabaneb, kui inimesed lahkuvad teisest pensionisambast, kasutatakse pensionite erakorraliseks tõstmiseks.

Käibemaksu laekumine on olnud väiksem kui riigieelarves kavandatud ning rahandusministeeriumi kevadises majandusprognoosis välja toodud 55 miljoni euro suurune auk jääb tõenäoliselt püsima. Seda kompenseerib siiski osaliselt sotsiaalmaksu ja füüsilise isiku tulumaksu parem laekumine.

Kui praegu peab riik igal aastal kõigist kohtutäituritele suunatud trahvinõuetest umbes kaks miljonit eurot maha kandma, siis lootus on, et võlanõuete andmine maksu- ja tolliameti menetleda aitaks olukorda parandada. Kohtuäiturite hinnangul muudaks see aga süsteemi segasemaks ega annaks soovitud tulu.

Rahandusminister Martin Helme (EKRE) loodab riigieelarve revisjoni tööga alustada augusti lõpuks, et tulemused kajastuksid juba järgmise aasta riigieelarves.

Saksamaa rohelised koos parem- ja vasaktsentristidest toetajatega on välja käinud idee tõsta liha käibemaksu, et edendada säästvat põllumajandust ja loomade heaaolu.

Valitsus kavandab ühe võimalusena põllumajanduses kasutatava soodusaktsiisiga ja erimärgistatud diislikütuse kaotamist. Praeguse süsteemiga kaotab riik hinnanguliselt viis miljonit eurot aastas. Põllumehed on skeptilised, kas kavandatav otsetoetuste süsteem oleks piisavalt paindlik.