Kvalifikatsiooninõuetele vastavate üldhariduskoolide õpetajate puudus on tegelikkuses suurem, kui Eesti hariduse infosüsteem seda näitab, järeldas riigikontroll auditiaruandes. Lisaks on probleemiks puuduliku ainepädevusega õpetajate hulk: auditi valimisse sattunud ligi 500 loodus- ja täppisteaduste õpetajast enam kui veerandil polnud nende ainete õpetamiseks vajalikku ettevalmistust.

Riigikontroll leidis, et haridus- ja teadusministeerium on õpetajate järelkasvu osas oma eesmärkidest kaugemale triivimas. Ehkki õpetajate järelkasvu tagamiseks koostatud tegevuskava kohaselt peaks aastal 2026 üldhariduskoolides kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal olema 90 protsenti, ei ole selle sihi saavutamine tõenäoline.

Kui 2014. aastal vastas Haridussilma andmetel kvalifikatsiooninõuetele 90,2 protsenti õpetajatest, siis 2022. aastaks oli nende osakaal langenud 81,2 protsendile. Kui tänavu 1. augustist lisandub kvalifikatsiooninõuete hulka eesti keele oskuse nõue, nihkub eesmärk veelgi kaugemale, märkis riigikontroll.