Peeter Rebane kirjutab SL Õhtulehes kontserdipiletite käibemaksust.

Nii nad tapsidki meie kultuuri, kui kultuuriürituste käibemaksu tõstmisest rääkides parafraseerida tuntud väljendit. Ehkki riigieelarve arutelu jätkub riigikogus, on selge, et otsus tõsta kultuuriürituste käibemaks 18 protsendile on põhimõtteliselt tehtud. On ju peaministripartei juba pikka aega võidelnud igasuguste käibemaksuerisuste kaotamise poolt ja sealhulgas ka kultuurist osa saamise soodustamise vastu. 2009.

aasta riigieelarve kokkusaamise käigus "langesid" ka sotsid – veel poolteist aastat tagasi riigikogu valimistel oli "Kultuuriüritustele viieprotsendiline käibemaks!" nende üheks oluliseks valimisloosungiks. Eelarvevaidluste ajal jäi kultuuriinimeste hääl võrreldes ettevõtjatega ilmselgelt nõrgaks. Kui ettevõtjad suutsid end pärast esimesi teateid gaasi-, kütuse-, alkoholi- vms aktsiisi tõstmisest kohe mobiliseerida, tehes valitsusliikmete tagatubades tõhusat lobitööd, siis üksikute kultuuriinimeste hääl jäi suuresti hüüdjaks hääleks kõrbes. Ärimehi kuulati, kuid kultuuriinimesi mitte – just nii seljataski raha kultuuri.

On ju omajagu koomiline, et käibemaksu tõstmist põhjendab valitsus oma seletuskirjas ametlikult: "5% soodusmääraga ettevõtted on üldjuhul kõik kasumlikud äriettevõtted." Nagu soodustusi saavad ravimifirmad poleks üle maailma tuntud kui ühed kasumlikumad? Ka turismi- või meediaettevõtlus on ikka kasumlikud. Kes veel kui Reformierakond peaks aru saama, et ükski kahjumlik tegevus ei ole jätkusuutlik. Küsimus on riiklikes prioriteetides ning lühidalt kokku võttes näitab see, et praeguse valitsuse prioriteet pole mitte kultuur, vaid raha.

Loe täpsemalt: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=298551