Mart Jesse, Tartu ülikooli majandusdoktorant, kirjutab Eesti Päevalehe arvamusküljel teisest pensionisambast ning leiab kokkuvõttes, et prae­gu­sel ku­jul po­le mõtet tei­se pen­sio­ni­sam­ba­ga jät­ka­ta. Sel­lest po­le tol­ku ei rii­gi ma­jan­du­se­le ega ka tu­le­vas­te­le pen­sionä­ri­de­le.

Ma­jan­dus lan­geb ko­gu maail­mas, akt­sia­hin­nad ku­ku­vad. Kaht­le­ma­ta an­nab see ai­nest aru­te­luks: kui mõist­lik on ra­ja­da tu­le­vas­te pen­sionä­ri­de kind­lus­tus­tun­ne in­ves­tee­ri­mis­fon­di­de ja elu­kind­lus­tus­selt­si­de te­ge­vu­se­le? Krah­hi tõttu lõpeb ilm­selt pal­ju­des rii­ki­des aru­te­lu pen­sio­nisüstee­mi eras­ta­mi­se mõtte­ku­se üle.

Ees­tis on pen­sio­nisüsteem ju­ba aas­ta­te eest – mil käi­vi­ta­ti ko­hus­tus­lik ko­gu­mis­pen­sion – osa­li­selt eras­ta­tud. Kui­das meil on läi­nud? Kui aas­taid kii­de­ti pen­sio­ni­re­for­mi edu­kust, siis 2006. aas­tal ker­ki­sid esi­me­sed mu­re­noo­did.

Riik tõsta­tas tol­lal prob­lee­mi, et ko­hus­tus­li­ke pen­sio­ni­va­ra­de hal­da­ja­te keh­tes­ta­tud ta­sud on põhjen­da­ma­tult kõrged ja see väl­jen­dub aas­ta­te pä­rast väik­ses pen­sio­nis. Tä­na­vu no­vemb­ris vas­tu võetud sea­dus muu­tis ta­sus­ta­mi­se põhimõtteid. See peaks lä­hiaas­ta­tel too­ma kaa­sa ta­su­de ala­ne­mi­se. Tõeli­ne pöö­ris jõudis tu­le­vas­te pen­sionä­ri­de tas­ku­tes­se aga sel aas­tal, kui su­la­ma hak­ka­sid ko­gu maail­ma bör­sid.

Nii on Ees­ti ag­res­siiv­se­mad pen­sio­ni­fon­did vii­ma­se aas­ta­ga kao­ta­nud li­gi viien­di­ku väär­tu­sest. Ise­gi kon­ser­va­tiiv­sed fon­did on kõvas­ti pa­ka­se poo­lel. Loe täpsemalt: http://www.epl.ee/artikkel/452358