Arvamus, et Eesti edu võti peitub ja jääbki peituma elanikkonna rikkama kihi madalas maksustamises, pole jätkusuutlik. Riigieelarve on vaja tasakaalu saada, aga rikaste madalat maksukoormust hoides pole see praktiliselt võimalik, kirjutab Peet Kask.

Eesti riigieelarve on sügavalt puudujäägis. Samal ajal peab Venemaa agressioonisõda keset Euroopat ning olukord nõuab meie kaitsekulutuste tõstmist praegusega võrreldes kahekordseks. Selles seisus on vaja poliitikutelt väga tarku otsuseid. Paraku on dogmad ja müüdid meie majanduselu kohta visalt edasi elamas.

Esimene müüt: meil rikkaid ei ole

Hiljaaegu sattusin telerist poliitikute debatisaadet vaatama. Nägin, kuidas üks endine minister kommenteeris ettepanekut rikaste kõrgema maksustamise kohta. Ütles, et meil ju rikkaid pole. Ning et nende väheste rikaste käest, kes meil on, pole ju õieti midagi võtta.

Kahtlustan, et seda arvamust jagavad temaga päris paljud Eesti inimesed. On jäädud selle mõtte kammitsasse, mis Eestis võib-olla veel veerandsada aastat tagasi ka paika pidas.

Vaatame, mida ütlevad andmed praeguse aja kohta. Võrdleme ennast näiteks Soome ja Rootsiga (diagramm joonisel 1). Arvatavasti ei tule see kellelegi üllatuseks, et vaesem pool elanikke teenib Eestis vähem kui sama kiht Soomes või Rootsis. Üllatav on ehk see, et rikaste (kümme protsenti suurima sissetulekuga inimestest) ja ülirikaste (üks protsent suurima sissetulekuga inimestest) sissetulekud Eestis ei jää märgatavalt maha samade kihtide sissetulekutest Soomes ja Rootsis.