Toivo Tänavsuu intervjueerib Eesti Ekspressis Nordea Life & Pensions juht Johan Sidenmarki.

Meie raha põleb. Teise samba pensionifondid on aastaga väärtusest kaotanud kohati 20-30 protsenti.Ärme ütle, et põleb. Turud on hetkel lihtsalt väga volatiilsed ja hindavad riskantsemaid varasid madalamalt. Aga toimuv pole midagi uut ega erilist.

Ma olen sarnast olukorda kogenud päris mitu korda. Vara pole ju kuhugi kadunud! Kas peaksime fonde vahetama? Kui niipea pensionipõlv silme ees ei terenda, siis pole vaja midagi teha.

Ma ei näe tragöödiat, olen selles mängus piisavalt kaua olnud. Selleks, et saada pikemas perspektiivis oma varale korralikku tootlust, peaksid inimesed hoidma raha eri vara­klassides: midagi lühiajalises deposiidis, midagi fondides, midagi aktsiates jne. Aga idee on ikka pensioni koguda, mitte seda kaotada? Seda küll.

Ma soovitan, kui sul on pensionile minekuni vähe aega jäänud, siis hoia oma raha vähem riskantsetes varaklassides. Kui lähed pensionile 25-30 aasta pärast, siis võib investeerida ka kõrgema riskiga varadesse, nagu on aktsiad, kuid seejuures arvesta, et mingeid garantiisid homse osas pole, pead olema valmis periooditi suuremateks langusteks ja tõusudeks. Eestis räägitakse, kui tore on vabatahtlik pensionikogumine ehk nn kolmas sammas. Kuid eriti popp see pole, rääkimata sellest, et need fondid kukkusid kõvasti.

Ka Rootsis võttis aastaid, enne kui noorem põlvkond sai aru, et kui tahab tulevikus head pensioni, tuleb seda juba täna koguma hakata. Vanematel inimestel on aina kõrgemad nõudmised elukvali­teedile. Minu isa on ligi 70aastane ja talle meeldib viis-kuus korda aastas reisida, golfi mängida ja kallist veini juua. Veel 20-30 aastat tagasi kulutas vanem põlvkond väga vähe.

Aga mine vaata, kes istuvad praegu Stockholmi kõige kallimates restoranides! Loe täpsemalt: http://www.ekspress.ee/2008/10/23/ari/4977