1. märtsi 2006 a Eesti Päevalehes kirjutab Kaire Talviste, et Jaanuaris jõustunud notariaadiseaduste muutmise seadus lühendas notarijärjekordi ja vähendas kinnisvaraga seotud notaritasusid kolmandiku võrra. Eesti Päevalehe küsimustele vastab Notarite Koja jurist Eve Strang.

Notariaadialaste seaduste muutmise seadus, mille üheks osaks on notaritasu seaduse muudatused, jõustus aasta algusest. Nüüdsest saab notariaalselt kinnitatud avalduste kõrval esitada ka digitaalallkirjaga avaldusi.

Sisuliselt tähendab see, et allkirja kinnitamiseks ei pea enam pöörduma notari poole, vaid selle saab esitada otse registrile. Digitaalallkiri ei asenda siiski neid avaldusi ja lepinguid, mille suhtes kehtib notariaalse tõestamise nõue. Miljoni krooni väärtusega kinnistu (maa koos majaga) võõrandamisel oli nii eellepingu kui ka müügilepingu sõlmimise tasu 3220 krooni, seega kokku 6440 krooni. Alates jaanuarist on mõlema lepingu tasu poole väiksem, ehk siis 3220 krooni.

Sama suur on vaid müügilepingu tõestamise tasu juhul, kui varem eellepingut ei vormistata.1, 5 miljoni krooni väärtusega kinnistu laenuga omandamisel arvestusega, et hüpoteegisumma on samuti 1, 5 miljonit krooni, on notari tasu müügi- ja hüpoteegilepingu vormistamise eest kokku 6220 krooni (summa on käibemaksuta). Enne muudatuste jõustumist oli samade tehingute tõestamise tasu 7720 krooni. Täpsemalt saab lugeda http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=314243 või 1. märtsi Päevalehest lk 23.