7. märtsi 2006 a Eesti Päevalehes kirjutavad Martin Adamsoo ja Jan Kaus, et Eesti kultuurielu võib ees oodata selline areng: kultuuriürituste piletid lähevad kallimaks – mistõttu publikut jääb vähemaks ning seejärel tõmbavad omakorda korraldajad tegevust koomale, kui tõstetakse teatri- ja kontserdipiletite käibemaksu.

Praegu rakendab Eesti kultuuritarbimisele tavalisest madalamat käibemaksu. Sama teeb neli viiendikku Euroopa Liidu liikmeid. Kuid riigikogu komisjonides on nüüd tulnud ootamatult arutusele ettepanek liituda vähemusega ning tõsta teatri- ja kontserdipiletite käibemaksu kolm ja pool korda, et ühtlustada kultuuri erinevat maksumäära.

Maksude ühtlustamine on mõistlik, aga mitte üles-, vaid allapoole.Seisukoht, et maksukogumise loogika kohaselt oleks otstarbekas rakendada nii tarbekaupade kui ka kultuuri suhtes ühetaolisust, on esitatud äraspidiselt. Eesti kultuur ei eksisteeri selleks, et luua intellektuaalselt ontlikku ja efektiivset maksusüsteemi. Maksud eksisteerivad selleks, et ühiskond saaks riigi kaudu saavutada seatud eesmärke. Eesti on maailma väikseim omakeelne mandriline kultuurriik.

Ei ole liialdus öelda, et meie riigi peamine eesmärk ongi säilitada selle rahva kultuur. Seega peab maksusüsteem teenima sellesama kultuuri huve, mille pinnal ta toimib, mitte vastupidi.Kõige mõistlikum samm oleks ühtlustada kõigi kultuuriliikide käibemaksumäär alumise piirini, mida Euroopa Liit lubab, ehk viie protsendini. Miks? Kui me ei ole nii rikkad, et kultuur täielikult riigi rahakotile võtta, siis ärgem vähemalt küsigem tagasi seda, mida ta suudab ise teenida.

Kui me ei ole nii rikkad, et keskust ja perifeeriat võrdselt kohelda, siis jätkem võimalus kultuurikeskkonda rikastada. Kultuuri käibemaksu ühtlustamine allapoole vähendaks riigi aastatulu hinnanguliselt alla 0,1 protsendi tänavusest riigieelarvest. Maksu langetades saaks tänane koalitsioon teha odava, lihtsalt hallatava elegantse liigutuse, millel on Eesti kultuurile pikaajaliselt suurem mõju kui mitme varasema valitsuse tegevusel kokku. Kui seejuures peaks juhtuma, et madalamast maksust võidavad ka massikultuuri vahendajad, siis on see tühine kaotus võrreldes maailma väikseima omakeelse kultuuri võiduga.Täpsemalt saab lugeda http://www.epl.ee/artikkel_314814.html või 7.

märtsi Päevalehest lk 3.