Viktor Trasberg, Tartu ülikooli majandusteaduskonna dotsent, kirjutab Eesti Päevalehes, et juba aasta tagasi juhtisin tähelepanu, et Eesti avaliku sektori rahastamine on seotud suurenevate riskidega, kuna eelarve sõltub üha rohkem ühelaadsetest tuludest ehk siis tarbimismaksudest (EPL 26. märts 2007).

Kiire majanduskasvu tingimustes, mis suuresti põhines tarbimisel, ei olnud ohud ehk nii nähtavad. Seda enam tuleb eelarvetulude struktuurile tähelepanu pöörata praeguses situatsioonis. Aga alustagem arvudest.

Vaatleme lühidalt, kuidas oma riigi rahaasju korraldavad meiega võrreldavad lähinaabrid Balti riikides ja Põhjamaades. Lähtume siinjuures Eurostati viimastest ülevaadetest eelmise aasta kohta. Üldiselt läks kõigil hästi, eelmise aasta kolme esimese kvartali põhjal oli avalik sektor kõikides riikides ülejäägis, välja arvatud Leedus. Eesti valitsussektori kulutused olid aga teiste vaadeldavate riikide seas kõige madalamad, moodustades ligikaudu 34% sisemaise kogutoodangu tasemest.

Rootsis küündisid avaliku sektori kulutused 53%-ni SKT-st. Eurostatistika järgi liigitatakse avaliku sektori sissetulekud maksutuluks, sotsiaalkindlustusmakseteks ja mittemaksulisteks laekumisteks. Maksutulu jaguneb otseste ja kaudsete maksude vahel, sotsiaalmaksud näidatakse aga sotsiaalkindlustusmaksete koosseisus. Eesti riigisektori tulud moodustasid eelmisel aastal 37% SKT-st.

Madalam oli see näitaja ainult valitsussektori puudujäägiga Leedus ning suurim Taanis, küündides seal koguni 55%-ni. Võrreldes teiste riikidega on meie maksutase (ilma sotsiaalmaksuta) võrreldes SKT-ga jällegi kõige madalam, vaid 21%. Taanis oli see näitaja 47%. Sotsiaalkindlustusmaksete poolest SKT-s jääme keskmisele tasemele.

Erinev on aga Balti riikide ja Põhjamaade avaliku sektori tulude struktuur. Põhjamaades on avaliku sektori tuludes suurem osakaal erinevatel maksutuludel võrreldes sotsiaalmaksetega. Kui neis maades on suurimad laekumised otsestest tulumaksudest (füüsilise isiku tulumaks ja ettevõtte kasumimaks), siis Balti riikide maksutuludes domineerivad tarbimismaksud (käibe- ja aktsiisimaksud). Eesti esindab siin jällegi äärmusi.

Võrreldes teiste riikide tulustruktuuriga kogub Eesti riik üldse kõige vähem makse ja meil on ka kõige väiksem otseste tulumaksude osakaal tuludes. Samal ajal sõltub meie avaliku sektori rahastamine oluliselt suuremal määral käibemaksust kui Põhjamaades. Teisest küljest kogume aga eelarvesse kõige enam sotsiaalkindlustusmakseid, mille kasutamine on üsna jäigalt kindlaks määratud. Seega on meie avaliku sektori rahastamine ebapiisav tagamaks Eesti ühiskonna arengut ja konkurentsivõimet teiste riikidega.

Tunnistagem, meie varasemate aastate kiire majanduskasv on toimunud suuresti füüsilise ja sotsiaalse infrastruktuuri kulumise-kurnamise teel. Loe täpsemalt: http://www.epl.ee/arvamus/425198