Tööõigust muudkui muudetakse ja seda tehakse jupikaupa, natuke siit, natuke sealt, mitmeid eelnõusid paralleelselt menetledes. Seekordses ajakirjanumbris annavadki EML juristid lugejale huvitavamatest asjadest ülevaate.

EML juhatuse liige ja vanemjurist Martin Huberg vaatab lähemalt, mida kavatsetakse ette võtta järjestikuste tähtajaliste töölepingute osas. Plaanitud leevendused võivad tõenäoliselt veel sel aastal jõustuda.

Lisaks tutvustab ta Euroopa Liidu õigusest tulenevaid kavandatavaid muudatusi töölepinguseaduses, mis puudutavad alltöövõttu. Menetlemises on Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja töölepingus seaduse muutmise seadus, mis sisaldab nii mõndagi, mida võiks tuleviku tarbeks kõrva taha panna.

Samuti on töös muudatused töötuskindlustuse seaduses, tööturuteenuste ja -toetuste seaduses ja töövõimetoetuste seaduses. Nimelt soovitakse töötuskindlustuse hüvitise maksmise perioodi pikkus seada sõltuvusse sellest, kas riigi majandus on parajasti langusfaasis, stabiilne või tõusutrendis. Sellestki saab lugeja täpsemalt lugeda Hubergi vastavast artiklist.

EML jurist Hiie Marrandi kirjutab lähemalt augustist kehtima hakanud töölepingu seaduses ühest muudatusest, mis puudutab maksusid. Kuigi muudatuse kõrgemaks eesmärgiks on töötajaid kaitsta ja tagada, et töötingimused on selged ja läbipaistvad, ei ole pääsu ka arusaamatust bürokraatiast, nõuetest, mida ettevõtte raamatupidaja või personalispetsialist peab täitma hakkama.

Juulis jõustunud käibemaksumuudatused veoteenustele on EML juristide kogemuse kohaselt tekitanud üksjagu küsimusi. Marrandi proovibki seaduseparagrahvide raskemini arusaadava teksti lugejatele paremini seeditavaks teha.

Täiendavalt teeb ta kokkuvõtte plaanitavatest muudatustest maksukorralduse seaduses ja maksualase teabevahetuse seaduses, mis puudutavad platvormimajandust. Platvormihalduritele kehtestatakse uus aruandluskohustus ning parendatakse erinevate riikide maksuametite koostööd.

Tutvu sisuga lähemalt