See ajakirjanumber lahkab haigusrahadega seotud probleeme. EML juhatuse liige Martin Huberg uurib, miks tööandja ja haigekassa arvutavad töötaja haigestumise eest makstavat hüvitist erinevatel alustel ning kas see üldse on õiguspärane. EML usub, et kui töötajale kahjulikematel alustel arvutatud ajutise töövõimetuse hüvitise suurus kohtus vaidlustada või kui õiguskantsler algataks vastava menetluse, ei saaks edu välistada. Huberg jagab ka soovitusi nii töötajale kui tööandjale, kuidas probleemi vältida.

Teine ebaõiglane kohtlemine on ilmnenud rasedatele haigushüvitise maksmisel — kui tööandja soovib ühepoolselt maksta haigushüvitist rasedale, kes on ajutiselt töövõimetu, siis vähendab haigekassal selle võrra ajutise töövõimetuse hüvitist. Martin Huberg pakub välja võimalusi, kuidas võiks olukorda kehtivate seaduste raames lahendada.

EML jurist Hiie Marrandi tutvustab lugejatele huvitavat maksuküsimust: kuidas maksustatakse töölepingu ebaseadusliku lõpetamise vaidluses kompromissiga kinnitatud hüvitist? Nimelt saime liikmetelt teavet, et Tööinspektsiooni juures asuv töövaidluskomisjon tõlgendab palgatulu maksustamisel maksuseadusi üldlevinust erinevalt. EML uuriski, kas selline tõlgendus on maksuhalduri hinnangul aktsepteeritav.

Alates 1. jaanuarist 2023 kehtib vanaduspensioniikka jõudnud või kalendriaastal jõudvatele inimestele eraldi maksuvaba tulu määr. Vaatame lähemalt, kuidas see süsteem rakenduma hakkab.

Tutvu sisuga lähemalt