Raimo Poom kirjutab Eesti Päevalehes, et inimesed on tarbimist koomale tõmmanud, seega saab riik vähem tulu- ja käibemaksu.

Riik lootis selleks aastaks mullusest viiendiku võrra suuremat käibemaksu laekumist, veebruari tulemuste pealt võib aga oletada, et see oli kaugelt liiga optimistlik. Käibemaksu silmaspidamine on oluline, sest just see peegeldab kõige dünaamilisemalt majanduse ja tarbimise käekäiku, mida näiteks staatilisem tulumaks nii kiiresti ei tee. Riigieelarves on plaanitud kokku korjata 26 miljardit krooni käibemaksu, kuus miljardit rohkem kui eelmisel aastal. Väikese hoiatuse andis juba jaanuar, kui selle asemel, et suureneda, jäi käibemaksu laekumine eelmise aasta sama ajaga võrreldes 1,9 protsendiga miinusesse.

Rahandusministeeriumi poolt veebruaris avaldatud andmed on veel nukramad. Ametlike arvude järgi laekus veebruaris 16,4% vähem käibemaksu kui 2007. aasta veebruaris. Kümme kuud ootab veel ees.

Ajalugu näitab, et aasta teises pooles laekub käibemaksu üldjuhul rohkem, mis võib anda lootust, et eelarve laekub täis, kuigi ilma ülejäägita. Võttes aluseks jaanuari ja veebruari miinuse keskmise, näitab aga lihtne arvutus, et võimalik miinus ületab kahe miljardiga eelarvesse kavandatud ülejäägi ehk 2,7 miljardit krooni. Mustaks stsenaariumiks võib seega lugeda olukorra, kus ka järgmistel kuudel jätkub alalaekumine. Sel juhul võiks miinus ulatuda seitsme miljardi krooni kanti.

Seekordse veebruari alalaekumise pärast tuleb muretseda selgi põhjusel, et paljuski poodlemisest korjatavat andamit laekus palju vähem vaatamata sellele, et liigaasta tõttu oli küünlakuus tervelt üks lisapäev. Loe täpsemalt: http://www.epl.ee/uudised/422603